Juuni hakkab lõpule jõudma ja ühtlasi ka minu kiire kiire aeg. Loodan, et nüüd saan juulis ka töö kõrvalt pisut hinge tõmmata. Ehk siis minu teisest praktikast on käia veel jäänud kolm päeva ja siis on selleks aastaks praktikatega ühel pool. Kuigi alguses tundus nii vastumeelne see, et sa pead siiski tasuta tööd tegema, siis tegelikult oli täitsa tore ja nüüd ma olen lõpuks ka arusaamisele, mis eriala ma täpsemalt nüüd jaotumisel valida tahan ja loodan, et ka sinna saan, sest nagu kuulnud olen, siis sel aastal on tung tehnoloogia poolele palju suurem.

Sel aastal jäid mul ka jaanid vahele kuna praktika kõrvalt oleks ju töötunnid ka vaja täis saada, nii et pühad veetsin rõõmsalt tööl ja õhtu möödus filmi ja popcorni saatel. Kuigi oleks ju tahtnud ka kuskil lõkke ääres ehk istuda ja grillliha nosida, siis mis seal ikka. Seega pole ma tegelikult juba päris pikka aega maale jõudnud, aga postitusse veel seeria pilte viimasest korrast, kuid koju sattusin ehk siis võis ta olla millalgi kuu alguses. Ning loodame, et nüüd lähevad ehk ka ilmad suviselt soojaks.

June is already going to end and also my busy busy time will be over with that as well. So hopefully I can relax some more in July. I have only three days left of my internship and then for this year I'm done with these. In the beginning it didn't seem that cool to work for free, but actually it was kind of fun and now I finnaly now what speciality I want to choose and I really hope that I can be on the group I choose, but I have heard that this year many of us want technology side, so I really don't know what to expect, since the lecturers kind of decide too.

But this year I missed midsummer eve, because also my workhours needed to be done, so I was working both days and the evening I spent with movies and popcorn. Even tought I really wanted to spend some time with family next bonfire and have some delicous grilled meat. But luckily I will get the lastone when I go hobe again. I actually haven't been home for a while, so all the pictures are from time when I last time visited my parents home, so I assume it was somewhere in the beginning of the  month. And I'm also hoping that finally the summer weather will arrive as well, because it's been so cold outside for a summer month.

Miskipärast on alati nii, et kui ma olen eelnevalt filmi näinud ja seejärel otsustanud, et võiks raamatu ju ka läbi lugeda, siis see raamatu lugemine lükkub aina edasi. Raamatud siiski ju  paremad kui filmid, kuigi on olnud ka vastupidiseid juhuseid. Aga pigem on see, et siis terve raamatu vältel on sul ettekujutus filmis olnud näitlejatest ja paratamatult hakkad paralleele tõmbama nende kahe vahel. Kuid jah lõpuks võtsin end kokku ja lugesin läbi Veronica Rothi raamatu ''Divergent'', mis mul pea pool aastat riiulis lugemist ootas ja siis ostsin ka teise nimega '' Insurgent'' ja kolmanda pealkirjaga ''Allegiant'' ning ei saanud enam pidama.

Kui ma arvasin, et kolme raamatu kohta tuleb postitus ilmatu pikk, siis tegelikult hoopis küllaltki lühike. Raamatud olid head, vinguda millegi kallal nagu pole, kiita ka midagi just ülearu ei saa. Sisu on hea ning kaasahaarav,  kirjutatud on lihtsalt ja kergelt, seega mõtted kuskile uitama ei lähe, nagu vahel juhtuda võib, kui sa lihtsalt alla annad, kuna sa ei saa aru, mis õige toimub, või kuidas miski osa sisuga seotud on. Khm tegelikult läks jutt jube üle teisele kindlale raamatule, millest ma praegu üldse rääkida ei taha, aga millest ma kunagi kindlasti juttu teen, kui ma selle ehk läbi suudan lugeda.

Lugu ise hõlmab endas natuke kõike - seiklust, armastust, sõprust ning tulevikumaailma. Raamat on kirjutatud tüdruku nimega Beatrice (Trisi) vaatapunktis. Ta elab linnas, kus ühiskond on jagunenud viide vooru  - Siirad, Isetud, Kartmatud, Sõbralikud, Erudiidid. Kuueteistkümneselt peavad  nooored valima omale neist ühe, tihti jäädakse sinna kus ollakse sündinud, kuid võib minna ka teisiti. Abiks valiku tegemisel on test, mis peaks näitama, kes sa loomuste poolest oled.  Kuid kõigi peal see ei toimi, ehk neile sobib rohkem kui üks voor ning neid nimetatakse lahkulööjateks. Üks neist on ka Tris, kes otsustab isetutest kartmatutesse üle minna, kuid samal ajal peab ta varjama, kes ta tegelikult on, sest lahkulööjaid peetakse ühiskonnale ohtlikuks. Kartmatute juures on Trisil instruktoriga Four paljugi ühist, mistõttu saab raamatust ka pisut armastuslugu lugeda. Kogu protsessi käigus leiab Tris omale ustavad sõbrad, keda tal kunagi pole olnud. Kuigi Isetute juurde jäämine oleks tema olemust paremini varjanud ning seeläbi ei oleks ta pidanud nii palju oma elus kaotama, siis samas andis elumuutus talle veel rohkemgi olulisi inimesi juurde, kes teda teekonnal raskutest läbi aitavad. 

Kui esimesed kaks raamatut olid ainult Trisi vaatepunktist kirjutatud, siis kolmas raamat on nii Trisi kui Tobiase(Four)  vaatest kirjutatud ja siis ei jõudnud mulle alguses päris hästi kohale, mis tüdruk endast kui teisest isikust räägib ja eks ma pöörasin siis mõned lehed tagasi ja sain aru, et peatükid on erinevatest vaatepunktidest. Ja kuigi mulle alguses ei meeldinud või pigem võiks öelda, et oli harjumatud Tobiase vaatepunktist lugeda, siis lõpuks oli see juba päris nauditav, tänu millele otsustasin ka eriväljaande raamatu osta, aga sellest juba mõnel teisel korral.

Muidugi viimase raamatu  lõpp oli ootamatu. Oleks arvanud, et see on õnnelikult elu lõpuni sorti lõpuga raamat, aga seda siiksi mitte ja lõppu oli nii kurb lugeda, aga siinkohal ma meelega rohkem ei anna teile miskit ära, sest siis ei oleks ju neil enam huvitav, kes neid raamatuid veel lugenud ei ole.

Kokkuvõttes on raamatud täitsa nelja punkti väärilised. Viite päris anda ei saa, sest miskit oli ikkagi ehk natuke puudu ja sellist tunnet, et jääd raamatuid taga igatsema päris ei olnud.

On tesit keegi veel neid raamatuid lugenud? Mis neist arvate?

Olen sel nädalal juba päris mitmel korral mõlgutanud mõtteid kooresest kanapastast, aga kuidagi ei jõudnud selle tegemiseni, küll olin tööl, või siis olin väsinud, või unustasin koore osta. Aga täna võtsin ennast lõpuks kokku, sest olgem ausad see pasta valmib kiirelt, seda on imelihtne teha ja see on väga maitsev.

Pasta valmistamiseks oleks vaja 250 g penne pastat, 500 g kanafileed, sibulat, tilli ja pakk rõõska koort(35%).

Pane kõigepeal makaronid soolase veega keema ja lase neil keeda umbes kümme minutit. Samal  ajal kui pasta keeb asu koorese osa kallale. Kõigepealt pruunista sibul, seejärel prae ka kana koos sibulatega ning maitsesta kana vaid soolaga. Kui kana on küps siis lisa rõõska koort. Sega pisut läbi ja jäta mõneks minutiks hauduma. Kui makaronid valmis, siis nõruta need kuivaks ning seejärel lisa pastale koorekaste, maitseks lisa soovi korral ka näiteks tilli või rohelist sibulat. Ja valmis ta ongi. Kõrvale salatiks viilutasin veel tomatit ja värsket soolakurki, mis sobib antud pastaga imeliselt.

Whole week I have been thinking about making some creamy chicken pasta and today now I finally was able to make it. One day I was working late, then I was just tired, then I forgot to buy cream and so on. So today I finally had that cooking vibe, since it's actually pretty easy to make and it don't take much time and after all it's just so delicous.

You need 250 g penne pasta, 500g of chicken breast, 1 onion, dill and 1 carton of cream.

First of all boil penne pasta about 10 minutes. While the pasta is cooking, mince the onion and then roast them, then roast chicken breast cubes with these and for flavoring only use salt. When you see that the chicken is ready pour these over with cream and let it cook for few minutes. Then add it to the pasta, mix it up and for flavoring add some dill and it's done.  Then serve it with salad. I used just tomato and some pickled cucumber, since the last one fits just perfectly with it.

 Satinique šampoon ja palsam/ huulepalsam/ Maybellinne Colorama küünelakk/ Macadamia juukseõli / Oriflame Masqurade parfüüm

Käevõru ning kõrvarõngad.

Mu ema üllatas mind paari uue küünelakiga ja  muidugi pidin need kohe ära katsetama. Esimeseks katsealuseks jäi siis Collistari lilla küünelakk toonis 561Viola Misteriosa. Ja pikka aega otsis omale ka sobivat kaaslast Maybelline Be Brilliant sarja lilla küünelakk toonis 421 Purple Dazzle. Need kaks küünelakki andsid mõnusa koosluse. Ja peal on ta nüüdseks ka ilusti püsinud nädala ja nüüd hakkav vaiksel siit ja sealt maha tulema. Kuigi üldiselt olin ma seda tüüpi kellel üks maniküür tüütas päris kiirelt ära ja pea nädalat jutti ma ühte küünelakki väga ei kandud, siis praeguse kiire elutempo juures on see aga ideaalseks kaaslaseks.

My mom suprised me with some new nail polishes and one of these were Collistar purple nail polish in tone 561 Viola Misterioas. And also Maybelline's Be Brilliant polish in tone 421 Purple Dazzel have been waiting for perfect match and finally it got that. They fit perfectly. Collistar nail lacquer stays on about a week and now it's starting to came off. So if usually I'm that type who gets tired of one color pretty quickly  and nail polish lasting is the least of the problems for me, then now when I have busy busy time, it's good that it's stays on that long. 

Viimasel ajal olen pigem instagramis aktiivsem olnud kui siin, sest no miskipärast ei jõua ma väga arvuti taha. Või kui ma õhtul siiski ehk saan mahti arvuti avatud, siis ma olen piisavalt väsinud olnud, et lihtsalt niisama olla ja sarju vaadata. Seega näitangi teile siin ka mõningaid pilte, mida ehk osad teist mu instagrami kontol näinud on või kui ei ole, siis ju seda parem. 

Lately I have been more active on istagram, I just somehow don't open my computer that often anymore. Or if I do I'm just too tired and better watch some good tv shows. So I decided to make one uptdate here with these photos as well. Some of yoy maybe have seen these on my account, but if you haven't then it's even better. 

Sain aega ka lõpuks arvuti taha potsatada. Nädalavahetusel läksin koju ja olin täiesti kindel, et sealt ma kuskil ei liigu ja lebotan lihtsalt kodus ja loen raamatut. Aga siis tegi ema ettepaneku, et läheks Viljandisse Hansapäevadele. Mõeldud tehtud, kuigi hommikul kapi ees seistes mõtlesin küll, et jääb minemata, sest no mitte midagi pole selga panna, sest no mis sa teed, kui avastad, et oled siiski kõik kantavad riided Tallinnasse ära viinud. Lõpuks miskit ikka leidsin sealt, mis no enam vähem käis ja minemata nüüd selle pärast õnneks ei jäänud. Igatahes ülimalt tore oli pere seltsis lihtsalt niisama aega veeta ja ilmaga ka tohutult vedas. Ilmaga vedas kohe nii palju, et koju jõudes avastasin, et mu nägu on täiesti punane, vähemalt prille pähe ei päevitanud.

Finnaly I had time to open my computer, which lately don't happen that often. For weekend I went to home and I was so sure that I'm not leaving everywhere and read some books in the garden. But istead of that my mom wanted to go to Viljandi's Hansapäevad. We all were in, but in the morning I discovered that I have taken all my wearable clothes to Tallinn, and it wasn't fun at all, since I was thinking I'm not going. But finally I find something which looked almost okay. So there we went. I had an amazing day with my parents and the weather were perfect as well. Weather were even too good, since later back at home I discovered that my face was totally red, luckily I didn't tanned my sunglasses on. 

Sorisin natuke piltides ja leidsin ühed kevades, mis siia ei jõudnudki, kuna noh ei olnud päris rahul nendega. Aga nüüd vaatan, et pole nagu vigagi. Igatahes neid pilte nähes liikusid mõtted kohe selleni, et eelmisel aasatal sama ajaga mahtus ta mu peopessa ära. Igatahes sel nädalavahetusel saan lõpus lõpuks koju jälle minna ja loodetavast ka vanaema juurest läbihüpata, et selle põngerjaga a veidi aega veeta. 

I was looking some old pictures form spring and found these ones, which I haven't shown you, since I kind of didn't like them. But now they seem pretty much okay. So with these pictures came the memories that year ago she fit in my hand and now she is already so big. I really really hope that I have time to go my grannys place on the weekend as well, since I haven's seen this young lady for a while.