Avastasin enda jaoks uue ajakirja, kuigi Anne&Stiil on ju aastaid turul olnud, kuid millegi pärast ei ole käsi selle järgi eriti haaranud. Eelmine kuu sai aga üks ostetud, kuna bussisõiduks oli miskit ajaviidet vaja ja Cosmo kuidagi mitte midagi ütlev viimasel ajal. Niisiis on ka sel kuul Anne&Stiil mul seltsiliseks olnud, kui päike varastel hommikutundidel une ära ajab. 

Ja kuna ma viimasel ajal olen tihti edukalt varem üles tõusnud, siis olen ka omale hommikuti putru teinud. Eriliseks lemmikuks pudru peale on vaarikad ja banaan. Kuigi nüüd otsustasin väikese vahe sisse teha, sest viimasel paaril päeval on peale pudru söömist kuidagi raske olla. Kõige veidram on see, et kui lõuna ajal tunned, et kõht on juba päris tühi, siis samas on kõht ikka kuidagi nii punnis ja ebameeldiv, et lõppkokkuvõttes ei taha ikkagi süüa, sest kõht oleks nagu täis. Üldse viimasel ajal ma ei julge mitte midagi erinevat ega uut süüa, sest nii paljud asjad hakkavad vastu või ajavad kõhu valutama. 

Muidugi pole just parim näide, aga ma pole ammu ennast nii halvasti tundud, kui peale seda, kui ma üle pika aja kinos käies kummikomme sõin. Või ükspäev sõin koolis lõunaks makaronisalatit ja peale seda oli mul pooleks päevaks lihtsalt meeletud kõhuvalaud. Nii et kui ma nüüd lõpuks omale Tallinnasse ehk perearsti saan, siis peaks vist korra ühe külastuse tegema, sest mu parema küljega on ka järjekordselt miskit korrast ära. Kuigi ma see aasta muud polegi vist teinud, kui ainult arstide vahet jooksnud ja praeguselt perearstil saan kogu aeg vastuse, et kõik on korras, aga ilmselgelt ei ole ju korras, kui valutab.

Ja no muidugi vahepeal lõi mul vererõhu kõrgeks ja pea käis ringi ja selline tunne oli pidevalt, et süda puperdab, aga see läks kõik paremaks peale seda, kui tehti veel ühed kordusproovid ja sel korral pidi kõik olema parem, kui kunagi varem. Kuigi külg ja selg tegid ikka aeg-ajalt valu, siis mingil määral proovide tulemused ilmselt rahustasid mu maha. Seega eeldan, et need vahepealsed asjad võisid olla lihtsalt ärevusest tingitud, kui ma ei teadnud, mis mul viga on. Kuigi ei tea ma seda senini, aga kui proovid korras olid, siis ei saa vast miskit hullu ju olla. Aga lihtsalt lõpuks hakkavad need tervisehädad närvidele käima, sest kui miskit valu jälle teeb siis ikka mõtled sellele. Tahaks juba endist normaalset elutempot tagasi saada. Ära tüütab lihtsalt.

Juba pikemat aega jääb ikka ja jälle silma kuskilt mõnu retsept, postitus või artikkel silma seoses banaanipannkookidega. Kuna suure kodutööde maratoni vahel oli vaja ka natuke pead tuulutada, siis käisin korra poes tõin banaani ja katsetasin ise ka need imeasjad ära.

For past few weeks I have seen recipes, posts or articles of banana pancakes. And since I needed some break from homework marathon, I went to food store and bought some bananas to try these myself.

Ausalt öeldes täitsa söödavad on, kuigi minu jaoks natuke liiga magusad. Seega on minu jaoks täitsa müstika veel need retseptid, kuhu pisut suhkrut ka sisse pannakse. Mina kasutasin retsepti, kus koostisosadeks olid vaid banaanid ja muna. Ühe banaani kohata panin ühe muna ja lisaks panin veel pisut soola, et see nii läila ei jääks. Lõppuks sõin neid koos külmutatud mustikatega, mis olid piisavalt hapukad, et magusust tasakaalustada. Aga moosi või meega söömiseks on need küll liialt magusad. 

To be honest these are pretty good, but a little bit too sweet. So it's so weird to see recipes where they are adding some more sugar. I used the recipe where I only used bananas and eggs - for one banana I  used one egg. And also I added a little bit of salt to get this too sugary taste a little bit better. And in the end I ate these with frozen blueberries, which fit there pretty well, becaue of it's bit sour taste.

See on küll ime, kui ma suudan hommikuti nii vara üles tõusta, et jõuan omale putru teha. Aga tegelikult see ei võta ju üldse kaua aega, kuid ikkagi on hommikuti peas enamasti mõte, mul on kiire ja ma ei jõua seda teha, aga lõppuks istun ikka kümme minutit voodi äärel, sest bussini on veel aega.

Aga tegelikult on üldse mu toitumine viimasel ajal mingil määral muutunud ja seda suurelt selle tõttu, et mul lähevad kõik asjad kogu aeg enne halvaks, kui ma need ükskord ära söödud saan. Kõigepelt tekkis võile alati selline ebameeldiv maitse juurde ja ma olin selle ajaga heal juhul pool ära kasutanud, seega asendasin selle toorjuustuga, sest toorjuustu saab ka mõnuga galettide või sepiku peale panna, kui võid paneks vaid imeõhukese kihi. Kui väike olin, siis vanaisa ikka küsis, mis ma sellest leivast pahteldan, nii et eks sellest võite eeldada, kui õhuke kiht seda sinna sai.  Järgmisena läks mul kogu aeg pool sepikut hallitama, niisiis olen nüüd enamasti pigem riisigalette ostnud. Hah mäletan veel, kuidas kunagi tundusid need ühed jubedad asjad, aga tegelikult igati maitsvad.

Lõpuks selgus veel seoses tervisega, et oleks hea, kui ma väldiks punast liha ning võimalikult palju soola kasutamist, aga kuna kanasink mulle niiväga meelt mööda pole, siis olengi aeg-ajalt üritanud hommikuti hoopis putru teha. Leivapealse leidmine muutub aina keerukamaks, kuna miskipärast paljusid asju söön ma ainult leiavaga, aga kuna leiba ma ka eriti ei taha, siis on valikuvariandid üsna väikesed ja mõistus vahel täitsa otsas.  Tegelikult olen vahepeal ka mõelnud toitumiskavade peale, aga minu praeguse "kunagi pole aega" elustiiliga sellest ilmselt midagi väga välja ei tuleks.

Aasta alguses nägin Rohelisem Rohi blogis postitust pealkirjaga "Blogijate raamatuväljakutse 2016" ja tundus selline teistmoodi ja mõnud väljakutse, siis igaks juhuks märkisin selle omale ära, sest olin veendunud, et teen selle ka millalgi ära ja nüüd see aeg lõpuks kätte jõudiski. Nii et siin on minu viis raamatut. 

In the beginning of the year I  saw a post Bloggers book challange 2016 in Rohelisem Rohi blog and since it felt somehow so different and free challange I marked it with a bookmark knowing that one day I will make apost like this as well. And now here I am with this challange. So here are my five books

Raamat, mis mul hetkel poolel on: Marissa Meyer "Cinder". Olen selle lugemist juba nii pikalt planeerinud, aga miski nagu ei tõmmanud mind selle poole. Aga lõpuks ma selle ikka lugemiseks ette võtsin, aga tee, mis sa tahad, ei edene see lugemine kuidagi. Minu jaoks on kogu see lugu siiani igavavõitu ja miskit erilist ma selles ei näe. Samas on see youtuberite poolt kiidetud raamat, mille tõttu tahtsin seda ka kindlalt lugeda. Ehk läheb lähima paari peatüki jooksul paremaks, aga kui mitte, siis eks ma ilmselt ta ka riiulile tolmu koguma jätan. 

Book that I'm reading right now:  Marissa Meyer Cinder. It have been my read-to list for a while, but in the other hand I didn't want to read it. Maybe I knew I won't like it? Finally I picket it up and started reading, but I'm reading few capters and then I'm so bored. I just don't like it at all. But so many youtubers have been recommendidng it and talking how good it is, so I don't want to let it to be the book I won't finish, but problably it will be that book, if it don't get interesting in next few chapters. 

Raamat, mis mulle lapsepõlves meeldis: Stephenie Meyer "Videvik". Ei olnud just väga lapseiga, vaid rohkem teismeiga, kuid siiski sellest ajast siis mu suur lemmik. Ma olin enam kui veendunud, et see on maailma parim raamat ja igavesti mu lemmik. Aga eks ajaga jääd vanemaks ja lemmikud muutuvad vastavalt eale. Aga tol hetkel olin ma sellest raamatusarjast nii sõltuvuses, et veetsin tihti pooled kooliööd, mil oleks pidanud magama, hoopis raamatut lugedes. Tegelikult meeldivad need mulle siiani, kuid nii nii lemmikud need kindlasti enam pole, kui need kunagi olid. 

Book that I liked in childhood: Stephenie Meyer Twilight. Can't say that I was that much of a child anymore, more like a teenager. But back then this books was my big obsession. I was so sure that it will be favorite for a life. But while getting older favorites change. But oh I spent many of my schoolnights reading these books and I was suppose to sleep at that time. No wonder why I sometimes felt so tired.  I still like Twilight Saga, but not so much as I used to. 

Raamat, mis jäi pooleli: Üldiselt üritan ma raamatud ikka lõpuni lugeda. Isegi kohustusliku kirjanduse lugesin ma igal kord kohusetundlikult lõpuni. Aga vot John Greeni "Abundance of Kathrines" oli küll üks kohutav lugemine ja pooli see mul jäigi. Peale "Süü on tähtedel" lugemist läksin suure õhindaga poodi John Greeni teisi raamatuid otsima, sest see kirjanik tundus lausa geenius. Valisin siis ilusa punase kaanaega raamatu. Aga eks ise peab selle läbi kogema, et raamatut ei tohi kaane järgi hinnata. Olgu tegelikult ma ju arvasin, et kõik ta raamatut on meistriteosed. Aga kui ma õigesti mäletan, siis see on ta kirjanikutee algusaegadest, siis on see ka andeksantav. 

Book that I didn't finish: Usually I finish books. Back at high school I was always the one who actually read compulsory literature. But John Green Abundance of Kathrines was awful or I just didn't get it. After finishing The Fault In Our Stars I went to book store to get some more of his books, since he seemed like a genius. So I chose a red covered book, but when do I learn that it's not good idea to juge book by it's cover? Okay, well actually I was so sure that all of his books are amazing. But it wasn't  and if I remmber right it was a book from the start of his writers career, so it's excusable. 

Raamat, mis mind mõjutas: Maggie Stiefvater "Värin". See raamat on põhjus, miks ma ostsin omale esimesed akrüülvärvid. Mulle meeldis tohutult kogu lugu ja kobinatsioon blondist tüdrukust ja kollaste silmadega poisist, kes aeg-ajalt hundiks muutus.  Selle tulemusena valmis ka mu päris esimene akrüülmaal.

Book that affected me: Maggie Stiefwater Shiver. This books is the reason I bought my first acrylic colours. I really like ste storyline and combination of a blonde girl and boy with yellow eyes, who turned into a wolf. There I got idea for a painting and then ended up with my very first acrylic painting. 

Raamat, mille uuesti kätte võtan: Olen enam kui kindel, et tulevikus loen veel mitmeid kordi läbi Stig Rästa raamatu "Minu kennedy". Sest see on lihtsalt nii mõnus kerge lugemine. Samas on see huvitav ja viib su kergelt endaga kaasa, nii et unustad oma argipäeva mured - järgi jääd vaid sina ja raamat. Stig on üks geniaalne isiksus ikkagi ju!

Book that I will read again: I'm sure that I will read Stig Rästa Minu Kennedy again.  It's just so easy and interesting book. While you read it takes you so much into the story that you will forget all your everyday worries and there is just the book and you. Stig is just one ingenious person!