Juba pikemat aega olen mõelnud, et jätaks kõik tšekid alles ja vaataks, kui palju mul reaalselt igakuiselt toidule kulutan. Aga eks see lükkub kogu aeg ikka edasi, sest juba harjumusest lipsab toidupoes üle huulte, et tšekki pole vaja ja sinna see läinud ongi. Sest pangakontot vaadates ei saa vahel sugugi aru, mis summad ikka kuhu läinud on. Aga see kuu olen enamus tšekid suutnud ikka ilusti alles hoida, siis nüüd saan ka lõpuks oma postitust teha. Kuigi mõtlesin alguses postituse kogu kuu kohta teha, kuid nähes kui pikaks see kahe nädalaga läinud on, siis on vast mõttekam see ikka kaheks osaks jagada.
Oma poest käimise harjumuste koha pealt nii palju, et isegi kui ma mõtlen, et käin nii poes ära, et rohkem nädala jooksul minema ei pea, siis juba samal õhtul meenub veel asju, mida vaja oleks olnud, seega käin ma üldiselt nädala sees jooksvalt ka mitu korda poes, lihtsalt suuremad poeskäigud jäävad töölt vabadele päevadele ja vahel õhtuti peale tööd saab veel kiirga poest läbi joostud, et piim või mõni muu piimatoode osta, sest neid ma väga pikalt ette osta ei julge. Üldiselt eelistan käia Prismas või siis ühika juures Maximas. Vanasti käisin küll suuremas osas Rimis, kuna see oli mul lihtsalt töökoha kõrval. Kuid nii palju, kui ma viimastel kordadel seal käinud olen, siis mõne asjaga ostukorvi summa on lõpuks kuidagi jube suur, seega olen hakanud Prismat eelistama, mis mulle vanasti sugugi odav ei tundunud, kuid praegu saan ma sealt just kõige odavamalt oma toidu kätte. Sealt on lihtsalt nii suur ja mitmekülgne valik (PS! Ma olen suur Rainbow toodete fänn).
Mainin ära, et kõiksugu kuivained nagu, riis, tatar jms, oli mul eelnevalt juba kodus olemas. Kuu esimese nädala(pluss kuu kaks esimest päeva) jooksul tuli kaks suuremat poeskäiku, millest esimest esimesega läks mul kokku 11.10 € ja ostukorvi sisu on alljärgneval pildil näha. Oleks tegelikult veel odavamalt ka saanud, sest iseenesest neid tortillakrõpse ja präänikuid nagu vaja ei olnud. Aga khmm, vahest tuleb lihtsalt isu millegi eriti hea järgi. Ja präänikud jäid nii spontaalselt mu vaatevälja, kui piimatoodete juurde liikusin, nii et jah nii nad korvi sattusidki. Mu esimene reaktsioon oli, et oh präänikud, pole nii ammu saanud ju. Lõppkokkuvõtte on selline, et paar tükki on mul siiani alles ja nagu ei taha neid enam, sest ma mäletasin, et need on tuduvalt paremad.
Teist korda käisin natuke oma külmkappi täiendamas ja muidugi muid kaupu, mis olid kodus otsa saanud, nii et sellest käigust kulus toidu peale 7,21 €. Seekord sattus minu ostukorvi tavaline odav piim, sest tundus õige aega olevat seda katsetada, kuid lõpptulemusena pean ikka oma laktoosivaba piima juurde jääma, mis maksab 2 € ringis või alla selle, olenevalt poest. Kõige naeruväärsem selle juures on see, et ma ei ole laktoosihaige ega midagi, aga mu organism ei kannata üldse tavalist piima.
Ja jooksvalt Maximast sai ostetud kohukesi ja kohupiimakreeme. Minu totaalne nõrkus on kohukesed ja iga kord kui ma neid rohkem kui ühe korraga ära söön, valdavad mind täiega süümekad. Aga ikka ostan veel, sest need on ju nii head. Kõiki pisikesi tšekke mul ikka pole, aga jooksvalt olen esimese nädala jooksul veel süüa ostnud, milleks on siis kas külmkapivarude täiendamine piimatoodete või puuviljadega, kiiruga kuskilt toidupoest söögi kaasa haaramine või olen töö juures lõuna ajal süüa ostnud (kuigi üldiselt võtan süüa kodust kaasa, aga no alati ikka ei jõua). Igatahes nende kulutuste summa on olnud: 23,14 € Seega esimese nädala lõpuks kulutasin toidu peale 41,45 €.
Kui nüüd menüüst rääkida, siis esimesel nädalal valmistasin kahte rooga. Tavaliselt teen süüa nii, et saan seda mitu päeva tööle kaasa võtta. Esiteks hoiab see raha kokku ja teiseks säästan ma sedasi ka hulgaliselt oma aega. Ühel korral valmistasin Frikadellisuppi, mida sain kahel päeval töö juures süüa. Vahepeal olid kiired koolipäevad, kus tuli ringi joosta, seega sai poest kas salatit ostetud ja Chi Takewayst ka korra toitu koju ostetud. Teisel korral valmistasin tatart frikadellidega, mida jagus kaheks päevaks töö juurde ja kolmandaks päevaks tegin omale munaputru viineritega kaasa.
Teise nädala jooksul olin ma õnneks natuke kokkuhoidvam, kuna olin enamus nädala maal ära ja kiiret ringitormamist ei olnud, kus vahepeal oleks olnud vaja miskit kiirelt hamba alla saada. Seega esmaspäevaks ja teisipäevaks läksin ostsin poest vaid mõned riisipudingud ja banaani, mille peale läks kokku 3.12 €. Muidugi esmaspäeva õhtul sai veel kinos käidud ja sealne pähklihunnik ja kuivatatud banaanid läksid mulle maksma 6.18 €.
Maal sai ka mõned korrad poes käidud, kuna külmkapp oli seal võrdlemisi tühi. Nii, et esimesel õhtul keerasin kappis leiduvast ühe pasta kokku. Järgmisel päeval käisin ja täiendasin külmkapivarusid, et teha kanarulle koorekastmega. See poeskäik läks mul maksma 8.10 € ja pildil on näha ostukorvi sisu. Paari päeva pärast sai mõne tootega veel kapi sisu täiendatud, sest siis valmistasime õhtusöögiks piimariisisuppi ning keetsin ka kisselli, seega sinna juurde ostsin kohupiimakreemi. See ostukorv läks mulle maksma 5,10 €. Seega teise nädala jooksul kulutasin toidule kokku 22,50 €.
Ütleme nii, et tegelikult ei olegi minu toidukorvi sisu vist kuigi tudengile omane. Ma mäletan ikka kuidas räägiti, et tudengid söövad ainult pelmeene ja praemuna. No muidugi oma esimestel aastatel ei olnud mu toidukorvi sisu pooltki nii tervislik. Ütleme nii, et kunagi sisaldas, see palju saiakesi, krõpsu, mahlasid ja muud taolist, mis sisaldab hulgaliselt igasugu jama, kuid see on ilmselt teema juba mõne teise postituse jaoks. Nagu te mu toidukorvi sisust võite näha, siis banaanid on ka asi, mida ma käin nädalas mitmeid kordi juurde ostmas. Neid lihtsalt peab alati kodus olema, sest need on on kõige mugavam niiöelda "go-to" toit ja need on ju nii head ka. Ma söön neid niisama, panen smuutisse ja lisaks veel maitsevad mulle need maapähklivõi ja riisigalettidega.
Kokkuvõtteks olen kahe nädala jooksul kulutanud toidule 63,95 €. Ütleme nii, et maal elada on vist kasulikum, kuigi asjad poes on kallimad, aga reaalselt seal ma ostad vähem, kuna seal pole seda ringi tormamist ja käigu pealt söömist, mis tegelikult võtab ikka päris palju raha enda alla.