Aga kõige suurem muutus elustiili juures on tulnud toitumise osa. Alguses mulle ei tundunudki, et see nii palju muutunud oleks, aga kui ükspäev sõbraga seda teemat arutasime ja ma ette loetlesin, mis kõik mu menüüs välja on jäänud, siis tegelikult on see võrdlemisi palju muutnud. Nii aga, mis minu menüüs välja jäänud on? Esiteks ei tarbi ma enam eriti jahutooteid ehk siis saiad, pirukad, koogid, küpsised ja kõik muu selline oma teed enam eriti minu ostukorvi ei leia. Muidugi ei keela ma omale midagi ja mõne kuu jooksul võib olla korra satub mõni küpsisepakk ostukorvi, aga üldiselt ma võin suhteliselt külmalt sealt riiuli eest mööda kõndida, sest isu nagu nende järel pole. Ja teinekord kui mõtledki, et võtaks üle pika aja ühe küpsisepaki ka tee kõrvale, siis lõpuks ei ahvatle mind ikka mitte miski seal riiuli ees ja lähen võtan pigem mingit puuvilja. Tegelikult sellega ongi nii, et kui sa harjud ära, et sa ei tarbi enam rafineeritud suhkrut sellises koguses, siis ei teki enam sellist magusaisu. Või on siis mu magusaisu asendunud puuvilja isuga. Ma ei tea, aga praktiliselt iga hommik läheb üks pildil olev kausitäis. Seal puuvilja kuhja all on muidu pool pakki kohupiima ka. Aga viimasel ajal on jah tavaliselt segu mingist kahest puuviljast. 

Leiba ma vahel olen küll ostnud, kui riisigaletid ära tüütavad, aga siis eelistan pigem täisteratooteid- Kusjuures ükspäev ma sõin kiiruga ära ühe pitsarulli, kuna mitte midagi muud söödavat polnud kooli juures asuvats pisikesest poest võtta ja mul oli süda pärast lihtsalt nii paha. Ma ei tea kas see oli sellest, et pole harjunud enam sööma saia ja seda jama, mis seal vahel oli või mõte sellest, mis ma omale just näost sise ajasin. Igatahe alguses oli halb olla ja pärast valutas kõht ka hea tund aega, aga kuna olin järjepidevalt pudelitäie vett peale joonud, siis lõpuks läks üle. Muidugi ka või on minu menüüst välja jäänud, kuna see riisigalettidele ei sobi, selle asemel söön toorjuustu. Ja rasvaineid mainides, siis olen kasutanud külmpressi oliivi või mandliõli. Kuigi nüüd mõtlesin, et kui õlipudel tühjaks saab, siis ilmselt katsetan selle kurikuulsa kookosrasva ka ära.

Sama täistera reegel kehtib ka pastatoodete puhul, mida ma samuti tegelikult väga enam ei armasta. Kunagi oli ma väga suur makarooni ja pasta sõber, aga nüüd kõlbavad mulle tavaliselt ainult penned ja viimati avastasingi prismas väga head Rainbow täistera penned. Ning hommikuhelveste puhul pigem pooldan ka täistera tooteid või siis kui valin maisihelbed, siis jälgin, et seal eriti palju suhkrut ei oleks. Hommikuhelveste koha pealt samamoodi avastain Rainbow firma kaerapadjakesed. Võib-olla mäletate veel neid vanakooli padjakesi, kus oli maasika või šokolaadi täidis see. Need on samasugused ainult ilma täidiseta ja sisaldavad väga vähe suhkrut, nii et ideaalselt sobivad vahetevahel hommikusöögiks.

Teile oluline asi on see, et ma joon praktiliselt ainutl vett või rohelist teed. Kohvist loobusin ma juba päris tükk aega tagasi, kui mul kahtlustati sapikive, seega oli parem kohvi mitte tarbida, Õnneks oli tervisega ikkagi kõik korras, aga samas kohvist loobumine tuli igati kasuks. Nüüd olen vaid aeg-ajalt R-kioskist võtnud ühe kakaokohvi, aga seda siiski suhteliselt harva. Üldiselt on minu hommikujoogiks roheline tee ingveri ja sidruniga. Kõige suurem lemmik on mul ilmselt Jaapani kevade tee, mille leiate Tigerist. See on lihtsalt imeline, eriti hea on veel see, et see lõhnab erakordselt hästi.

Kui vanasti oli mul alati kapis pakk mahla joogiks, siis khmm, aga need mahlad sisaldavad tegelikult meeletus koguses suhkruid. Nüüd olen aga veega nii ära harjunud, et need pakimahlad tunduvad ikka jube magusad. Ainukesed mis minu ostukorvi satuvad on Pure mahlad ja teinekord keedan ise jõhvikatest mahla. Kuhu sisse läheb siiski suhkur, nii et kui keegi oskab soovitada midagi millega seal suhkur asendada, siis ma oleks teile ülitänulik, sest tegelikult ma polnud juba pea poolteist aastat suhkrut ostnud. Aga kuna tahtsin üle pika aja jälle jõhvikamahla, siis tuli ikka üks pakk taas koju osta. Muidugi otsisin ma seda poes hea 15 minutit, sest ma ei saanud üldse süsteemist aru, kus see olema peaks. 

Kui ma juba mainisin, et küpsised enam ei isuta, siis kõiksugu muu magus kraam nagu šokolaadid, kommid ka mind väga enam ei tõmba. Otseselt ma endale neid ei keela ehk mõnikord saab ikka tarbitud, aga siis on mul kolm lemmikut mida ostnud olen, Bitteri tume 70 % šokolaad, Geisha tume šokolaad või Kinder Bueno. Aga see ei ole nüüd nii, et ma neid iga päev omale näost sisse ajaks. Näiteks seisab mul külmikus üks suur Tobrelone, mille vanemad tõid mulle jaanuari lõpus. Ja oli aeg, kui see oleks mul esimese paari päevaga otsas, aga nüüd võtan vahel harva tüki ja mulle piisab, nii et ma ei taha seda enam tükk aega. Muidugi jäätis on üks asi, millest on raske loobuda. Viimati avastasin Oatly vanilli kaerajäätise, mis on tegelikult päris hea, aga samas see on nii megamagus, et seda üle paari lusikatäie väga süüa ei suuda. Ja muidugi on minu nõrkuseks veel kohukesed ja kohupiimakreemid, mis teadupärast sisaldavad päris palju suhkrut, nii et loodan sellest maaniast ka ükskord üle saada. 

Seega kuna kõik see suhkrune magus kraam hakkab mulle pigem vastu, siis on see asendanud kõiksugu puuviljadega. Viimasel ajal on erilisteks lemmikuteks greip, maasikad, mango ja õun. Ja loomulikult peab alati kodus üks banaanikobar ka olema. Sest neid on alati hea kotti visata juhuks, kui kõht peaks tühjaks minema. Ütleme nii, kui vanasti oli klassikaline see, et kui kõht tühjaks läks, siis sai kuskilt mõni saiake või pirukas haaratud, siis nüüd on see asendunud banaaniga.

Aga näiteks õhtu ja lõunasöökide osas on minu jaoks väga oluline värske tooraine. Minu ostukorvi ei satu enam poolfabrikaadid, mis kunagi oligi praktiliselt mu põhiline toit. Samuti ei tarbi ma eriti kartulit. Hautise või supi sisse jah või kartulipudruna, kuid nii nagu kunagi vanemad kodus tegid, et kartul ja mingit sorti kaste või liha kõrvale, ei ahvatle mind üldse. Pigem on minu menüüs riis ja tatar. Ja üsna tihti olen hakanud pooldama värskeid salateid jääsalati, hiinakapsa või rooma salatiga. Seega suures osas võib minu külmkapis näha värskeid aiasaadusi. Kui veel lihast rääkida, siis olen loobunud nii sea - kui ka veiselihast, sest minu organism ei suuda neid nii kergelt seedida ja lõpptulemuseks on lihtsalt raske olek. Seega kui liha tarbin, siis on selleks kana või kala. 

Seega kui kogu see pikk jutt kokku võtta, siis minu menüüst on välja jäänud kõiksugu valmistooted, mis on asendunud värske toormaterjaliga, millest ise miskit kokku vaaritan. Ja nüüd olen ma üks nendest, kes poes alati võrdleb toitumisinfot ja siis otsustan alles kumma võtan. Ja tööl on mul ka alati enda toit nii õhtuks kui lõunaks kaasas, mis väldib seda et läheks omale tühja kõhuga poest kõiksugu jama kokku ostma. PS! Tegelikult söön ma tatart rohkem kui riisi, aga miskipärast pildtele jõuavad ainult riisiroad :D