Eile külastasin üle pika aja ka Pärnu kino. Kuna olin jälle paariks päevaks siin kandis ja avastasin, et juba jõudiski film "Madalik" kinodesse ja kuna esmaspäeva  õhtu ka täitsa vaba oli, siis lõpuks pileti ära ostsingi. Aga kuna vaatsin ka korra kolmapäevats kava, siis ostsin kogemata vale kuupäevaga pileti. Aga minul on need nädalapäevad ikka täitsa sassis praegu ja ei jaganud ma alguses matsu kuidagi välja, kui kontroll ütles, et mul on vale kuupäevaga pilet. Ja siis jäime mõlemad mõtlema, et mis päev üldse on. Ma veel internetist piletit ostes mõtlesin, et tohoh, kus see ime tuleb, et terve saal tühi on.  Aga sain õnneks oma pileti ilusti välja vahetatud ja filmi ära vaadatud. 

Järjekordselt oli see üks filmidest, mille ma pidin siin kohe välja tooma. Kunagi oli suur haidega filmide fänn, aga siis nagu läks see üle ja suurt ma neist midagi enam ei arvanud, sest siis jõudsi ka reaalsus kohale, et ega need haid ikka tühja koha pealt inimesi väga ründama ei lähe, nagu filmides ikka olema kipub. No teate ilmselt küll neid filme, kus haid klaasakvaariumi puruks teevad või nii kaua paati rammivad kuni see kummuli või katki läheb. Ilmselt said ka filmitootjad aru, et see ei lähe enam inimestele peale ning polegi ammu ühtegi haidega filmi kohanud.

Pilt: themovieelite.com

Film on noorest naisest Nancyst, kes läheb otsima salajast randa, kus ta ema kunagi käis. Rand on peaaegu inimtühi ja ees on vaid kaks surfarit, kes ka peagi lahkuvad. Nancy jääb veel üksinda viimaseid laineid püüdma, ilma, et ta aru saaks, et on sattunud hai toitumisalale. Naine veedab päevi madalikul, kuid tõus on tulemas, mis paneb naise proovile, et ellu jääda. 

Eks ma selle filmiga ikka kaalusin, kas ma lähen ikka vaatama. Aga kuna Blake Lively on üks mu suur lemmik ja sisu poolest tundus film ka parem olevat, kui nad kunagi olid. Nii et lõpuks ikka langes otsus selle filmi kasuks. Ja ma ei pidanud kahetsema. Film nagu hakkas ja teine hetk oli see lihtsalt otsas. Mul ei tekkinud kordagi seda mõtet, et huvitav mis kell juba on. Sest no lihtsalt nii hea oli. Teate ju neid hetki, kus vahepeal unustate hingata, sest nii põnev on. Ja selles oli neid kohti üksjagu, et mis nüüd saab. Ma ostin omale enne filmi ka paki pähkleid ja sõin ma neid vaid alguses, kui trailerid jooksid, sest edasi unustasin ma need ka totaalselt ära. Nii, et mina jäin filmiga väga rahule.

Ja tegelikult meeldivad mulle väga haid. Mäletan, kui ma esimest korda Soome meremuueumisse läksin lootes seal ikka suurt korralikku haid näha ja lõpuks olin ma ikka väga pettunud, kui nägin seal mini versiooni neist. Hai liike on ju tegelikult meeletult, aga ega ma tol ajal seda ei teadnud. Siis eksisteerisidki minu jaoks ainult suured mõrtsukhaid.