Eesti laulust
See aasta oli see erakordne aasta, kus otsustasin ka ise asja kohapeale vaatama minna. Lausa kahju, et varasemalt seda teleka vahendusel vaatama olen pidanud, sest noh kohapealne heli ja kõik muu säärane on ikka hoopis midagi muud. Vahet ei ole, kas ma vaatan seda arvutist või telekast, panen kõlarid taha või mitte, on ülekande heli alati kuidagi väga niru.
Sel aastal olid tegelikult peaaegu kõik finaali pääsenud laulud head. Oli mõni erand küll, khh need kuulsad võitjad ja Kerli. No ei saa ma siiani aru Koit Toome ja Laura vaimustusest aru ja muidugi tagatipuks Kerli ka sinna otsa. Kerlil oli küll hea show, aga see inisev hääl käis väheke ikka närvidele. Kuigi ma hakkasin naljaga juba mõtlema, et kui Kerli oleks võitnud, siis oleks Eurovisioonil see esitus Eestile päris kulukaks läinud. Äkki mäletate neid paljusid kordi, kus Reikop on maininud, et udu läheb meiel juba nii palju maksma. Mis see tulevärk siis kõik maksma võib minna. Ja nagu ma ühes varasemas postituses mainisin, siis Kerli varasemad lood on olnud väga head, nii et ma ei teagi, mis nüüd juhtus.
Võitjate koha pealt ma alati imestan, kuidas eestlastele selline jura peale läheb. Eranditeks on muidugi Goodbye to Yesterday ja Play, mis olid väga head, kuigi viimase ebaedust ma ka aru ei saa. Sellekohta tegelikult läks täna väga hästi see kokku, kui täna üks tuttav ütles, et Eurovisoon ongi ju suures osas kehvemapoolse muusika võistlus. Aga nii ta on, mõni pärl, kes seal on, vahel võidab ka, aga miskipärast kipuvad need head laulud siiski sinna tahapoole jääma.
Või siis on minu muusikaline maitse lihtsalt niivõrd erinev Euroopalikust muusikamaitsest? Kes seda teab? Minu kõige suurem lemmik oli Angeelia, kes aga kahjuks finaali ei pääsenud. Võib vist öelda, et see lugu oligi Eurovisiooni jaoks liiga hea. Muidugi meeldis mulle veel väga Daniel Levi - ma olen ju fänn nende algusaegadest saadik. Lugu oli jällegi hea, aga seda oli teada, et see võistlust kinni ei pane. Aga ometigi Rasmus, kellel oli ka kohe väga-väga hea lugu, pidi kolmanda kohaga leppima. Isegi mu hääl läks tema poole teele. Vist? Ma ei ole kindel, kas see läbi läks. Kas ma lihtsalt suure müra sees ei kuulnud, et keegi oleks mulle vastu öelnud "Hääletatud!" või kõne lihtsalt katkes ära, sest igatahes, kui ma telefoni kõrva äärest ära võtsin, siis oli kõne läbi juba. Eks see siis järgmise kuu alguses näha ole, aga uuesti ka proovima ei hakanud, sest kes teab, milline see arve pärast on. Aga eks ma sisimas lootsin ikka väga, et ta selle superfinaali kinni paneks, et jumala eest Kerli ega Laura ja Koit ei võidaks.
Ehk kokkuvõtteks ei suutnud ma kuidagi võiduloole kaasa elada, kuulatav ta on, aga kui raadiost see tuleb, siis keeraks ma hea meelega teise kanali. Ei ole ma kunagi Lõhmuse loomingu austaja olnud, ei ole ma seda siiani. Jah mõni aasta on tal isegi mõni päris hea lugu olnud, aga need ka sellised, et peale paart kuulamist on täiesti kõrini juba. Ja no Elina Borni kohta ei oska ma midagi kohe öelda. Kunagi superstaarisaates oli ta mu suur lemmik, aga nüüd ei salli ma teda enam eriti, ta tundub oma olekult pidevalt lihtsalt kuidagi nii võlts ja muidugi see lavaline show oli tal omamoodi tipptase, ehk rikkus isegi enam-vähem kuulatava loo ära. Olen ka suur Rästa muusika austaja olnu, aga see lugu on tema poolt küll üks kehvemaid.
Mina olen nii arvamusel, et Eesti ka sel aastal finaali ei pääse, aga kui uudistada youtubes kommentaaride seas, siis müstilisel kombel eurooplastele see isegi meeldib. Eks näis, mis siis saab.
