See nädalavahetus on olnud tõsiselt mõnus aeg iseendale, mis on möödunud koristades, kokkates ja niisama ilusat ilma nautides. Eile sain üle pika aja Lendavas Taldrikus söömas käia ja oi kuidas ma sealsest toidust juba ligi nädala olin unistanud, aga iga kord kui olen tahtnud minna, siis on see täis olnud. Seega oli see ikka paras õnnistus, kui me eile lõuna ajal sinna maha potsatada saime ja mõnusalt lõunatasime.

Lõunale järgnes üks imeilus jalutuskäik Haabneemes. Tegelikult oli alguses Pirita mõttes, aga siis me sõitsime sujuvalt lihtsalt edasi kuni lõpuks jäi tee äärde lihtsalt üks imeilus kant ja nii sealt üks väike jalutuskäik alguse saigi, mis kujunes lõpuks pigem fotosessiooniks. Pildistamise osas on mul aga tunne, et ma ei oska üldse enam pildistada. Tahaks nagu kaamerat süüdistada, samas suvel just katsetasime samu objektiive erinevatel keredel ja tegelikult mingit erilist vahet ei ole. Pigem on määrav objektiiv. Siinkohal tunnen jälle, et mul oleks nagu üks objektiiv puudu. Kuigi ma ju alles ostsin uue 50 mm objektiivi, mille kvaliteet piltide puhul on väga hea, aga mind häirib see, et sellega ei saa üldse suumida. Seega, nii kui ma tahan suumida, siis läheb kit objektiiv ette, millega saab ilusaid looduspilte, aga millega tulevad katastroofilise portreed, eriti kui harjud 50mm kvaliteediga ära.  Muidugi on kala ilmselt ka selles, et ma pole eriti inimesi pildistanud, mistõttu jääb mul seal oskustest ikka kõvasti puudu. Ehk ma jään vaatama, et kogu kombo oleks perfekte, taust, horisont, asetus, aga selle ajas sees väsib inimene kaamera ees lihtsalt ära.

Ma ei tea. Peaksin äkki fotograafia kursused millalgi ette võtma? Tegelikult on see hea idee, kui mul selle jaoks aega jaguks. Sest praegu töö, tööotsingute ja sõprade kõrvalt nagu kuidagi ei jagu aega millekski muuks. Ja lisaks olen üritanud ikka joonistamisega tegelda, et oskused rooste ei läheks ja olen paar tellimustööd ka teinud, mida ma paraku teiega aga jagada ei saa, sest kliendi soove tuleb siiski austada, kui nad ei soovi, et nende pilte internetis jagatakse. Aga muidugi, kui keegi soovib jõuluks pilti, siis võite minuga selles osas julgelt ühendust võtta. Paar tellimust jõuan veel vastu võtta. Kusjuures ma täitsa imestasin, et just tänu blogile on tellimustööd minuni jõudnud ja see tekitas minus kuidagi eriti hea tunde,sest lõpuks näen, et asi mille kallal oled vaeva näinud ja millesse aega panustanud, tasub üks hetk ära. Aga seniks, kuni ma jälle millalgi siian jõuan, nautige siis seekord tehtud pilte. 

Kui mina olen enamus aja ilusatets ilmadest koolis või tööl veetnud ja õhtul ei ole viitsimist enam oma voodist kaugemale liikuda. Või ehk viitsimist isegi oleks, eriti nüüd kui õhtud ka juba üsna valged, siis pole just eriti aega, sest vaba aja hõlmab üldiselt õppimine. Sest nii uskumatu kui see ka pole on pooleteise kuu pärast juba sessiaeg käes ja kahekümnendaks maiks ka kool läbi. Iseenesest, kui ma oma laboritöödega järje peale saaks, siis polekski see tegemata asjade hunnik nii suur. Seega pildistamiseks aega napib, aga paar pilti oma Pätakat olen jõudnud natuke isegi pildistada, kes kevadet täiel rinnal naudib.

If most of the time I am at school or at work, then on evenings I just don't want to move away from my bed. Well, maybe sometimes I want, but then I just don't have time, because there tons of lab work what I have to finish at home, if I can catch up all the things I haven't done there, then I would have plenty of free time. It's weird to think that one and half more month and the exams period start and by 20th May my first year of university will be over. So since I have a lot of homework to do I haven't had opportunity to take many pictures. pictures. But I managed to have little time to take some photo of my sweet Pätu, who is really enjoying the spring. 

Esmaspäeval oli üle pika aja üks päev, kui ma ei pidanud kuskil olema, seega sain kaua magada ja tegeleda sellega, millega parasjagu tahtsin. Muidugi vajaks asjad lahtipakkimist, kuid see kannatab oodata ka. Kui mõtlete, mis pakkimisest ma juba mitmendadt korda räägin, siis sellest nii palju, et olen tagasi nüüd Toris. Nii hea on ikka kodus olla. Kui mõtlete, et jätsin kooli pooleli, siis ei seda kindlasti mitte. Lihtsalt kuna mul on kool ainult kolmel päeval nädalas, mis tähendab, et ma oleksin ainult kaks ööd Tallinnas, seega ei näinud mõtet lihtsalt tühja seda üüri maksta. Esmaspäeval läksin siis välja pildistama, aga oh seda avastust, et aku on tühi. Loomulikult ma teadsin seda, aga olin selle lihtsalt totaalselt ära unustanud. Igatahes paar kiiret klõpsu õnnestus teha, enne kui aku päris tühjaks sai. Aga sellegi poolest oli mõnus nautida kevadist ilma, mis me sel aastal kuidagi eriti vara oleme saanud. 

After long time I had one day when I could take time off.  No school, no homework, no work - perfect day. Even though I need to unpack my things, but these thing can wait. And if you think what packing I'm talking about, then I moved pack to Tori. And now if you think that I decided to left university, then no I'm still studying. But I have school only on three days of week, so I didn't see any point of renting a place if I'm not there most of the time, so I moved back to home. Anyway, on Monday I went to take some pictures after long time, but I totally forgot that my camera's battery is empty, so I couldn't take much pictures. But I still enjoyed this amazing spring weather, which came so early this year. 

Ed Sheeran  - I See Fire

Varsti on valmimas midagi mõnusat pehmet ja sooja.

Seems like soon there will be something soft and warm.

Üks päev ma märkasin kodus välja minnes isegi fotoka kotti pista, nii et mõned lumisemad pildid ka siia.

One day I even took my camera with me when I went out(usually I forget that), so here are some winter photos.