Kuhu kõik mu riided kadunud on?
Viimasel ajal leian ennast kapi või siis pigem stange ees riideid valides, mõtlemas, et mul pole mitte midagi selga panna. Ometigi on stange riideid täis ja sahtlid ka. Kui hiljuti keegi küsis, et kas mul sügiseks ja talveks riided olemas, siis ma vastasin, et mul pole nagu midagi vajagi ju :D Noh jah, valetasin ma ehk iseendale, sest iga päev tuleb järjest asju juurde, mida mul on vaja ja neid on vaja päris kohe, sest ilmad on muutumas kuidagi jube külmaks, aga enamus mu riideid on suvised ju.
Eks ma olen ikka rõõmsalt kaltsukates käinud ja üht teist omale ostnud, aga no miks ma endiselt suviseid pluusikesi kokku ostan? Mul oleks vaja ju kapsuneid, jopet, mantlit, saapaid ja kõigele lisaks uut nahktagi ka. Sest khm mu praegune laguneb juba vaikselt ja see on väheke suureks jäänud ka, nii et kui kunagi olin ma sellest bomberi stiili nahktagist vaimustatud, siis praegu tundub see mulle kohati nagu kartulikott :D Suvel ma tegin suuremat sorti suurpuhastust ja korjasin kõik suureks jäänud riided ja riided, mis enam ei meeldinud kokku ja viisin kirbukale müüki. Osadest sain lahti ja ülejäänud saatsin ühele perele, kes neid väga vajas, nii et läksid asja ette. Aga ega mulle vist ei jõudnud kohale, et kui hunnik sügisesi riideid ära jagada, siis oleks endale ju midagi uut asemele vaja ka. Nii mul ongi endal vaikselt tunne, et kannaks kogu aeg samu riideid.
Aga tegelikult uute riiete ostmine ajab viimasel ajal kergelt närvi ka. Kuna ma ei suuda omale õiget suurust valida ehk ma pole siiani ära harjunud, et mulle lähevad praegu juba number või kaks väiksemad riided selga. Niisiis leian ma üldiselt palju meelepäraseid asju, aga proovikabiinis vaatan, et olen suurustega ikka täielikult metsa pannud ja tavaliselt ma uuesti proovima minna ei viitsi. Nagu täna käisin kodukoha kaltsukas, kus oli nii palju ilusaid mantleid ja kõik, mis ma välja valida suutsin olid suured või mis suuruselt oleks sobinud, siis neil oli lõige kuidagi nõme, mis ei istunud eriti. Aga õnneks leidsin ühe ülipehme kapsuni, mi istus nagu valatult, nii et tühja see käik ikka ei läinud.
Ja no mul on tõsiselt midagi sügishooajaks selga vaja, sest no külm hakkab vaikselt juba ju. Ehk võiks vist öelda, et vanasõna "Ära hõiska enne õhtut" peab paika küll. Sest tegelikult on nii palju asju vaja, nii et uuel nädalal tuleb kindlasti üks suurem Paavli ring ka ette võtta. Sest kui rääkida kaubanduskeskustest, siis seal ei meeldi mulle lihtsalt mitte miski.
Aga kui nüüd jalatsitest rääkida. Siis paljud teist 42 suurust kannavad? Selles osas olen ma tõsiselt hädas, sest suurem osa kaupluseid tahavad normaasete 42 suuruses saabaste eest saada sellist hingehinda, et mu pangakonto ei teeks selle peale just eriti head nägu. Teine variant on see, et 42 suurus on kogu aeg otsas. Või kolmas ja kõige ebameeldivam variant on see, kui teenindaja sulle üleolevalt nähvab, et nii suuri jalatseid ei toodetagi ju. No olgu, eks ma käin siis paljajalu. Tegelikult ma leidsin omale ühed saapad, aga need on kontsaga, seega 24/7 ma nendega ringi joosta ei suuda, sest mu jalad lihtsalt sureks lõpuks. Need ma ostsingi pigem eesmärgiga, et kui seelikut või kleiti kanda vaja on, siis on miskit jalga panna. Tegelikult sellised paksu kummist kontsaga jalatsid, mis praegu päris populaarsed on, oleks ülimugavad ja nendes suudaks ma päevad läbi ringi patseerida küll, aga leiaks ma neid siis kuskilt suuremat kui 41, et need ei pigistaks. Aga ideaalis tahaks ma hullult jälle bikeri stiilis saapaid nagu mul kunagi olid. Need olid tol korral New Lookist, aga enam nagu üldse ei tehta selliseid eriti.
Nonii sain oma hädaldamised jälle südamelt ära :D Mul on tunne, et ma viimasel ajal siin ainult suuresti hädaldangi. :) Aga tegelikult on varsti ilmselt mõni kaltsukaleidude postitus tulemas ka, sest üht-teist meelepärast on ju leitud ka ja järgmine nädal saan aega need üles pildistada.
