Mõlemad raamatud leidsin ma kaltsukast ja mulle meeldisid nende kaanepildid, sellised mõnusad sünged, seega lootsin, ka miskit head lugeda, aga vot mulle. Ei tasu ikka raamatuid kaane järgi hinnata, mida ma vahel ikka tegema kipun. Ehk siis sain kohe kaks ühe hoobiga, mille edasi lugemise vastu mul huvi ei ole.

Both book I found from thrift store and I bought them becuase of the book covers. I like that they're so dark. So I hoped for something good, but didn't get what I expected. So don't judge the book by it's cover, but again I'm finding myself doing that. So far they are first two book series, which I don't bother continue. 



Üheks selliseks on Kelly Keatoni ''Gods & Monsters'' sarja esimene raamat ''Darkness Becomes Her''. Alguses tundus see raamat isegi hea ja paljulubav. Ari on tüdruk, kelle ema tegi enesetapu ning suure osa elust on ta ühest perest teise liikunud, kuni lõpuks ühe paari juures jäi ta paikseks. Kuid ta hakkab siiski oma sugulusidemeid otsima ja kui ta saab karbi oma ema asjadega, on talle jäetud sõnum põgeneda, kuid selle asemel otsustab ta hoopis tagasi oma sünnipaika New Orleansi sõita. Sinnani tudus raamat päris hea, vähemalt kuni hetkeni, mil ta kohtub poisiga nimega Sebastian, kellega nad juba esimesel päeval armuvad. Olgu, mis seal ikka lugesin edasi, sest tundus ju huvitav teada, mis siis lahti ikkagi on, et ta põgenema pidi. Aga siis hakkasid seal mängu tulema, vampiirid, nõiad, jumalad ja igasugu imeelukaid veel. Nii, et lõpuks oli seal minu jaoks juba liiga palju olevusi koos, et see raamat põnev tunduks. Lõpuni ma ta lugesin, aga teisi raamatud ma lugema ei torma.

 One of these are Kelly Keaton Gods & Monsters series first book Darkness Becomes Her. At first this books seemed interesting. Ari is a girl, whose mother killed herself, so from then Ari goes form one foster home to another. Until she finally stays with one. But then she gots a box with her real mother things and it includes a message to run, but instead of that she will go back to her birthplace to New Orleans. So until then the books was good, but the moment when you read that she already on her first day back fell in love with a guy named Sebastian, it kind of went down for me. But I continued, since the backstory seemed fine. But then came vampires, witches, gods and all kind of weird creatures, so in the end there were do many of them, so it didn't quite seem interesting anymore. I finished this book , but won't pick up the other ones.

Ning teiseks sellsieks raamtuks oli Amy Meredith raamat ''Shadows''. Ja nii imelik, kui mul seda ka öelda pole, siis ma olen selle raamatu jaoks lihtsalt liiga vana. Kui kekskooliealiste tegelaste tegemisi on üldiselt ikka rõõm lugeda, sest ise ju alles kaks aastat tagasi käisin ka seda teed, aga 15- aastasest, kes peaks siis põhikoolis käima oli lausa piin lugeda. Ja tegelikult kui ma oleks seda raamatut põhikooli ajal lugenud, oleks ma sellest kindlasti nii vaimustuses olnud ja mispärast ma tegelikult sellest suurt ei mäleta ka, sest enamus ajast ikka häiris mind mõte, et ta on ju nii noor. Eks ta üks väga kerge ja pealiskaudne lugemine oli. Aga mäletan sellest raamatust kõigest seda, et linna tuli uus poiss, kellega Eve suhtlema hakkas ja eks need asjad arenesid, poiss päästis ta deemonite käest, kuid lõpuks osutus ise deemoniks ,kes tahtis vaid Eve hinge. Ehk siis miskit köitvat selle juure polnud, et ma tahaks ka teisi osasid lugeda, seda enam, et lõpp oli ka justkui selline nagu polekski sellele rohkem osasid vaja, seega olin päris üllatunud, kui avastasin, et selles sarjas nii mõnigi raamat veel.

And the second book like that was Amy Meredith book 'Shadows''. And it's so weird to say that, but I think I'm too old for that book. When you read a book which includes high school characters, then it's easy to relate with them, since I graduated just two years ago, but when characters are just 15 years old, which means they're still in the basic shcool and this way it's harder to relate with them. Because they're still like children, but they're acting like grown ups and then you still remember that the main character is just 15. I don't remember much of it. But it was related with demons. Girl named Eve met new dark guy, then they started to spend some time together, then the guy saved her and then it appears that he's demon as well, and kind of the king of them. And  the endig of the book was finished for me and I even didn't assume there are more books, so I was kind of suprised that there are several more. 

Minu kosmeetikavarud täienevad üha Artistry toodetega ning selle vastu ei ole mul kohe kindlasti midagi, sest siiani ma pole pidanud üheski nende tootes pettuma. Mäletan veel, kui mul ema kunagi Amwayga tegelema hakkas, siis ta ikka kogu aeg rääkis mulle, et Artistry on üks väga hea kosmeetikafirma, mida ma aga miskipärast uskuda ei tahtnud, kuid nüüd olen lõpuks selles ka ise veendunud. Võib-olla oli tol ajal määravaks ka hind, sest eks kui ise tööl ei käinud, siis ei raatsinud kogu taskuraha mõne üksiku kosmeetikatoote peale ju kulutada ja otsisid ikka neid kõige odavamaid variante, hoolimata sellest, et need võisid katastroofilise kvaliteediga olla, aga eks ma olen ilmselt nüüd lõpuks sinna ikka jõudnud, kus ma olen hakanud siiski kvaliteetsemat kosmeetikat väärtustama. Muidugi pean siinkohal olema äärmiselt tänulik Amwayle, kes mulle lahkelt pakkus oma tooteid testida, sest nende seast olen nii mõnegi lemmiku juba leidnud ja nüüd ei ole ka kahju omale uusi soetada, kui praegused otsa peaks saama. Aga pikemast lobast nüüd vist aitab ja täna võtaks vaatluse alla Aristry Signature Eyes laineri.

Alustuseks pean kohe ära mainima, et mina ja lainerid ei ole just eriti suured sõbrad, sest tulemus on alati katastroofiline. Kuigi nüüd jõudsin arusaamale, et pintsliga lainerid ei ole kohe üldse mulle, sest selle Artistry omaga, millel on vildist teravatipuline ots, tuli joon isegi täitsa enam-vähem. Seda on mugav käes hoida ja peale kanda ja plussiks on kindlasti see, et see kuivab imekiiresti. Laiali ta ei lähe,  püsib peale päris hästi, kuigi kui ikka tugevamalt nühkida, siis tuleb tükkidena maha. Samas ma ei näe selles eritlist probleemi, sest ma ei näe põhjust, miks silmi hõõruma peaks, kui olen meigi peale pannud. Seega on need ripsmetuššiga mingil määral sarnased, sest mõlemad tulevad tükkidena maha. Ja meigieemaldajaga tuleb antud lainer väga kergesti maha. Seega olen järjekordselt tootega rahul ja kindlasti leiab see ka edaspidi kasutust.

First of all I'm have to admit that me and eyeliners aren't that big friends,  becuase it comes out awful  all the time and then I run to wash everything off. But here I guess that it's something do to with the brush, because with this Artistry eyeliner the line even came out pretty okay. So I think that eyeliners with brushes are not for me at all, so I should use felt aplicator liners. It's so comfortable to hold and easy to put on and it dries fast. Stays on quite well and it don't smudge. Instead comes of as pieces when you rub it too harsly. But I don't see this as a probleme, since there no reason to rub my eyes when I put make-up on. So there are something common with mascara, since they both come off as peices. And it's easy to remove with make-up remover as well. And again I'm really happy with ths product and I will definitely use it in the future.

Selle postitusega olen olnud nii kahevahel kas avaldada või mitte. Kui nägin Aili blogis sellist postitust, siis esimesena tuli kohe mõte, ''Oh teeks ka, nii lahe'', aga siis kui ma ta valmis olin saanud, siis ma jäi ikka mõtlema, kas on ikka hea mõte, ei taha nagu niisama ahvipärdik ka olla. Ja nüüd ma olin siis jälle kahevahel. Aga mis seal ikka, kui ta valmis tehtud on, siis tuleks ta ka ükskord ju avaldada, aga siit siiski kiidusõnad Ailile, sest ise ma poleks ammugi selle peale tulnud, et sellelaadset postitust teha. Aga sellegi poolest siis lõpuks ka minu nii-öelda ekraani silmarõõmud, mitte et ma ainult just nende pärast antud sarju vaataks, kuid mingil hetkel on nad ehk kaasa aidanud küll ja nad on nagu boonuseks kogu sarja juures.

With this post I have been thinking a lot whether to publish it or not. When I firstly saw this on Aili's blog I was like, ''Wow, that such and mazing post, I want to do something like that as well'', but when I finsihed writhing it, then it didn't seem that good idea anymore. Not that the idea was bad. but the fact taht someone came out with something so awesome and original and now I'm going to make same kind of entry. But now I'm thinking again that if I already wrote it then maybe I still should publish it. So here are my TV eye candys, not that I'm only watching these shows because of these men, but they're like a bonuse to watching these series.

Teen wolf with Stiles aka Dylan O'brien

Ma mäletan kui hakkasin seda sarja vaatama, siis ei tundunud see esimeste osadega just kõige parem. Kogu see hundi teema tundus seal nii algeline ja pisut isegi võlts. Aga kuna Stilesi võlus mind oma huumoriga kohe esimesest osast, siis tema pärast jäin seda sarjaga edasi vaatama. Ja eks ma pean sellele ka pisut tänulik olema, sest praeguseks on see sari suurepäraseks muutnud ja kõik osad lähevad nagu lennates ehk nelikümmend minutit tundub kui kümne minutina. Ja peab ka mainima, et nüüdseks on Dylan O'brien üheks mu suureks lemmikuks muutunud, nii et on lausa kohustuslik kõik ta filmid ära vaadata.

I remember when I started watching this show I didn't like it that much. Yes it seemed kind of ok, but nothing special. But I just fell in love with Stiles humor from the first episode, and continued watching that mainily because of him. At first this TV show seemed just kind of off, the wolf part was just too artificial to me. But I'm happy that I still watched it, because the show is getting better with each season, and now forty minutes seem like ten. And I also have to mention that Dyaln O'brien is been one of my favorite for years now and it's kind of required to watch all movies with him.

Supernatural with Sam Winchester aka Jared Padalecki
Winchesterid on Winchesterid ja kõik, kes Supernaturali kord näinud on saavad ehk aru kui super kombo nad lihtsalt on, kuid siiski on meeldib mulle Sam rohkem. Ja ma ei ütle Deanil midagi viga oleks, igati kompu ja puha, aga Sam on mulle alati kuidagi sümpaatsem tundunud.

Well, Winchesters are just Winchesters and I hope that I don't have to explain the reason. Anyway these two are such a great combo. Even though both of them are amazing I like Sam more. Not that there's something wrong with Dean, such a good looking guy. But for me Sam have always been much more likeable. 

The 100 with Bellamy Blake aka Bob Morley
Üks mu suur lemmik, fantasiline sari ja Bellamy on lausa imeline. Pahad poisid sarjades võidavad tihti koha minu lemmikute seas, seda enam kui pahad poisid veel pärast headeks poisteks muutuvad. Jah alguses oli Bellamy ka ju selline teen mis tahan tüüp, kuid hiljem hakkas rohkem teiste öeldut arvesse võtma, kuigi ehk selles mängib ka ilmselt rolli see, et tal hakkas omamoodi silmarõõm tekkima. Kui selle sarjaga alustasin, siis ei suutnud ma kuidagi meenutada, kus ma Bob Morleyt varem näinud olen, kuni korra kuskilt nägin ''Kodus ja võõrsilist' pärit pilti ja siis tuli meelde jah, et ma olin tol ajal päris õnnetu, kui ta ära läks.

One of my big favorite, amazing TV show and well Bellamy is just wonderful. I don't know what is my deal wiht the bad boys who turn into good boy. But Bellamy is definitely one of them. At first he was i'm doing what I want kind of guy and then step by step he was so caring somehow. I think that there is also important the fact that someone caught his eye. And when I started watching it I couldn't remember where I have seen Bob Morley before until I saw some old picture of Home and Away, where he played and then I remembered that I was kind of sad when his character went away.

Grimm with Nick aka David Giuntoli
See sari on oma esimesest osast saadik lihtsalt imeline olnud ja ei saa mainimata jätta ju, et Nick muutub iga hooaja üha kompumaks, kuid kõigele lisaks on ta lihtsalt nii hooliv ja kõigi peale mõtlev ning südamlik inimene. Viimases hooaja ajas mind lausa vihale, et sarja tegijad on otsustanud Juliette selliseks nõiaks muuta, et mul oli lausa kahju vaadata, kuidas ta Nickiga käitus. Hoolimata sellest, et mulle ei meeldinud kuidas nad Juliette on sarja jooksul muutnud, siis pidin Nicki pärast seda siiski edasi vaatama ja olgem ausad, siis sisu on siiski väga hea ja saan täiesti aru, miks selliseid lükkeid tehtud on.

I loved this show from it's first episode and also have to mention that Nick is getting more and more handsome with every season, but his also so caring and looks out for others and sets them first. So in the last season I was kind of mad when the creators turned Juliette into such a witch and it hurt to watch how she was treating Nick after all he's done for her. Even tough I didn't like what they have done with Juliette I still had to watch it because of Nick. And I'm glad that I did that, because the story is still really good and I understand why the creator have done this.

Hart of Dixie with Wade with Wilson Bethel
See sari on tegelikult end ammu minu jaoks ammendanud ja pole suutnud viimast hooaega ära vaadata. Seega saan täiesti aru, miks see sari läbi saamas on ja tundub, et suuremas osa Wade tõttu neid viimaseid vaadatud osasid ehk ära vaadatud saidki.

This the show which has lost it's intereset for me and I totally understand why it got cancelled now. I think that Wade was the only reason why I even bothered watching few more episodes.

Haven with Duke aka Eric Balfour

Ja sama ka selle sarja puhul, siiani pole ma suutnud viimast hooaega ära vaadata, sest mulle absoluutselt ei meeldinud see, et nad kõige tähtsama tegelase nii õelaks ja vastikus muutsid, nii, et ma pole isegi Duke pärast seda end vaatama sundida suutnud. Kuid vanu klippe temast võin youtubest suurima hea meelega vaadata.

And same goes for Haven. I don't want to watch the last season only because they turned the main character into such a bitch, so I haven't got myself watching, even not because of Duke. But I more than happy to watch some older clips with him from youtube.

On teil ka mõned sellised lemmikud välja kujunendu?

Lõpuks, lõpuks sain augustis linnast ära ja  pisut rohkem maal käia ning ka suve nautida. Nii mõnus selliste soojade ilmadega õues raamatut lugeda, selle asemel, et päev palavas ja umbses korteris veeta. Ma nii ootasin seda aega, millal ükskord saan natuke rohkem hinge tõmmata, sest kui aus olla, siis täna alustasin juba praktikaaruannete kirjutamisega, sest vaja on nad ju septembriks valmis saada. Kuigi ei tahaks üldse kooliasjadele mõelda, aga paraku tööd ennast ise ei kirjuta. Aga sellegi poolest jäid need lõpuks sinna paika ja ei olnud mul miskit motivatsiooni sellise ilusa ilmaga toas arvuti taga istuda ja kirjutada. Nii, et sinnapaika see jäi vist vihmast ilma ootama. Ja ühtlasi nende ilustae ilmadega olen vahepeal viitsinud ka jälle kaamera kätte haarata.

Finally in August I have had time to get out of the city and enjoy the summer. It's just so relaxing to read book outside with shuch a beautiful weather instead of spending time in hot apartment. I waited for that kind of time for a long, but today I already started writing my internship reports, since they have to be ready for September. Even though I yet don't want to think on school, but these reports aren't going to write themselves. But finally I just couldn't stay inside anymore and left them to wait for rainy day, because with these beautiful weathers I don't have any motivation at all to stay inside. And also with these bautiful summer days I  even took out my camera again.

Lili St. Crowi ''Veidrate inglite'' raamatusarjaga tegin algust nii pea kaks aastat tagasi, kuna ta oli parasjagu vaid mõne euroga müügis ja olin eelnevalt kuskil raamatu lõpust selle paari esimest peatükki lugenud ja eks nii ma ta läbi lugesingi. Aga siis jäi asi sinnapaika, kuna Eestis neid rohkem polnud ja mulle ei meeldi, kui üks raamat on eesti keeles olemas ja siis ülejäänud inglise keeles ja eks ma mõtlesin siis, et ootan ära, millal ka teised eesti keelde tulevad,aga lõpuks mu kannatus ikkagi katkes ja tellisin omale raamatud ära. Kuigi ajapuuduse tõttu see viimase raamatu lugema hakkamine venis ikka päris kaua. Aga kokkuvõtteks ma räägin pigem esimestest raamatutest, kuna ilmselt ei saaks te midagi aru, kui ma ainult viiendast räägiks.

About two years ago I started with  Lili St. Crow ''Strange Angels'' series. Since it was so cheap at that moment and I had already read few chapters of it in the end of some other book, so I bought it without thinking.  But with other books I waited kind of long time.  I just wanted them all to be in Estonian, since the first one  bought I in Estonian. But I just couldn't wait anymore and still bought the other ones in English. An then I just didn't have any time and now I read the last book in this year. I will mostly talk about the first books, because it wouldn't make any sense to you if I'm going to talk about the fift one. 

Kogu sari meenutab mulle mingil määral sarja Supernatural. Dru on teismeline tüdruk, kes käib koos isaga üleloomulikke olendeid jahtimas. Kuid samal ajal üritab Dru isa leida ka meest, kes tappis ta naise aastate eest, kui Dru alles väike oli. Kuid samas pidi ta üritama ka tüdrukut varjata, sest ta on üleloomulikkus maailmas küllaltki haruldane ja seeläbi ka tahtetud. Aga seda, mis ta on, sellest ma ei räägi, sest muidu kaob kogu põnevus raamatut lugedes ära. Seda enam, et kui ma õigesti mäletan, siis paari esimese raamatuga ei oska ta isegi arvata, et ma miski haruldane olla võiks. 

Dru ja ta isa oli äsja uude linna kolinud, kui ta isa muudeti zombiks, mistõttu oli tüdruk sunnitud oma enese isa tapma. Misläbi ja ta täitsa üksi, kuid uues linnas sõbrunes ta poisiga nimega Graves, kes ühtlasi sai hammustada hundilt, kuid päris hundiks ta ei muutu, vaid jääb millekski vahepealseks. Võiks öelda, et need kaks on lahutamatud sõbrad ja samas nad vaidlevad ja tülitsevad siiski päris palju. Ja nii hakkabki Dru oma isa kontakte läbi käima, et ise oma ema ja siis ühtlasi ka tegelikult isa mõrvar kätte saada, kuid tuleb välja, et ta peab ise tema eest põgenema hakkama ja Graves saadab teda kogu teel, hoolimata sellest, et ta sai hammustada just seetõttu, et veetis tol hetkel temaga aega.

The whole series reminds me a little bit of Supernatural. Dru is teenage girl, who is hunting supernatural creatures with his fater. But on the same time her father tries to find the man who killed her wife, when Dru was just a little girl. But on the same time he has to hide her as well, because she is also something special, and kind of wanted in the supernatural world. But I won't tell you what she is or why everyone want her, because then it won't be interesting for you to read it anymore. And if I'm right it appears in the end of second book or in third one that she is something else than human.

 Dru and her father just moved in new town, when her dad was turned into a zombie. So she had to kill him in order to live. So then she was toally alone and had to get trough the life on her own. But at school she met with the Asian guy Graves and he was bitten by a werewolf when it tried to catch Dru. So from then they kind of startet to spend a lot of time together and she got herself a bestfriend, who is helping her. Even though they argue a lot, they still can't be without each other. So Dru starts to contact with the friends of her father to hunt down the man who killed her parents. But suddenly it appears that she is the one who has to hide and run for her life.

Ehk siis jah lõpuks ma sain aru, et see meenutab väga Supernaturali, eriti just alguse osas, aga samas on need totaalselt erinevad, kuid lihtsalt mõned teatud kohad ja juhtumised teevad need sarnaseks. Kui sulle meeldib Supernatural, siis arvan, et peaks ka see raamat meeldima. Ja selle raamatusarja puhul on raske öelda, milline see kõige parem osa nüüd oli, sest need kõik on üsnagi võrdväärsed. Võib-olla alguses, kui ma nendega alustasin, siis oli kohati raskem aru saada, kuna ma polnud harjunud veel niivõrd inglise keeles lugema, aga viimast raamatut lugedes oli seda kuidagi nii mõnus lugeda, sest kõik oli palju arusaadavam, kui ma alustasin, just seetõttu, et ilmselt mu sõnavara on tunduvalt paranenud selle aja jooksul. Aga, kui otsustad need raamatut käsile võtta, siis loe neid pigem ühes keeles, kuna nii on lihtsam igasugustest nimetustest aru saada.

So in some points it reaminds me a lot of Supernatural. Especially the background story of Dru. But in the other hand they are totally different. But it even to bother that they share some similarities. So I guess if you like Supernatural, you will like it too. And with this book series it's hard to tell which book is the best one, because they're all so good. But it was so much easier to read the last book. I started the series in Estonian, then next book in English, and then it was bit confusing, because the vocabulary was kind of difficult in the first place, but now when I feel that I'm getting better in English and got used to this book vocabulary. So if you going to read it, makse sure you will read all of them in one language, since it will be easier for you.

Varem olen juttu teinud sama Artistry sinisest ripsmetuššist, kuid nüüdseks olen mõnda aega olnud juba ka musta omanik. Sellest minu suur lemmik saanud ja Maybellinne Colossali minu lemmiku positsioonilt välja tõrjunud. Kuigi minu arust on nad täiesti võrdväärsed selles osa, kui ilusti eraldatult ja loomulikult mõlemad ripsmed jätavad. Kuid Artistry oma suureks plussiks on see, et see ei määri üldse ega lähe vihmaga laiali. Ja naerdes ei pea muret tundma, et mõni rõõmupisar silmaalused mustaks määriks. Veekindel see ripsmetušš küll ei ole, aga peamiselt tuleb see maha sooja veega pestes või meigieemadajat kasutades, aga vahe on selles, et see tuleb maha tükkidena, seega ei pea ma lisaks veel hiljem silmaaluseid puhtaks nühkima. Muidugi seda tükkidena maha tulemist ma märkasin juba sinise puhul, aga eeldasin, et see oli sellest tingitud, et kandsin seda teise ripsmetušši peal. Kuid must toimib sama moodi, seega vihase ilma puhul on see igati ideaalne. Just arvestades, et mulle ei meeldi veekindlad ripsmetuššid, kuna need ei taha isegi meigieemaldajaga kunagi maha tulla.

I have earlier talked about the same Artistry mascara, but about the blue one, but now I have had a black one for a while too. And it's definitely my favorite now and it put Maybellinne Colossal mascara to second positsion in my top favorites list. Actually they are the same on how natural and thick they leave eyelashes, but Artistry is better, because it isn't coming off with rain, so you don't have to worry that you will have panda eyes after you spent some time out on rainy day. It isn't waterproof, but it only comes off with warm water or with make-up remover. And even these ways it comes off as pieces. And that's why I really like it, because I don't like waterproof mascaras at all and on the same moment I don't want to worry about my look on rainy day.

Soojade ilmadega pole kuidagi tahtmist sooja toitu süüa või veel vähem seda valmistada, seega sel ajal on salatid just imeline variant. Meie peres on suureks lemmikuks küüslauguleiva salat, mida on imelihtne valmistada ja mis on väga maitsev. Muidugi kui ema seda esimest korda tegi, siis mina ei olnud seda nõus proovima, sest no minu reaktsioon oli loomulikult selline: '' Mis mõttes sa paned küüslaugu leivad salatisse ja kartulit, riisi või makarone polegi kasutanud.'' Aga nüüd oleme kõik sellest sõltuvuses ja seda saab juba tihedamini tehtud kui kõigi lemmikut kartulisalatit.

Vaja läheb: 2 pakki küüslauguleiba(võib ka sibula omasid kasutada), 1 pikk kurk või 5-6 väikest, 1 purk konservherneid, 1 purk konservmaisi, 250g kuumsuitsusinki, 500g pakk hapukoort, rohelist sibulat ja pisut soola.

Haki kurk ja sink, lisa neile herned ning mais. Sega need hapukoorega läbi ja lisa pisut soola, kuid soolaga tuleks olla ettevaatlik, sest hiljem annavad ka leivad soolasust juurde. Lõpuks lisa leivad ning haki juurde ka rohelist sibulat. Sega veel korra läbi ning jäta umbes pooleks tunniks külma, et hapukoor jõuaks ka natuke leiva sisse imenduda ja valmis ta ongi.

With warm weather I don't want to eat hot food that likely, neither I don't like the idea of cooking them with weathers like that. So in that cases salads are perfect. The favorite one in our family is garlic bread salad. It's easy to make and it's also just delicous. Of course when my mother made it first time, my reaction was exatly like that: "What? You but garlic bread into salad? No potatos, rise or macaroni? No way I'm going to eat that.'' And now it has been our favorite for a long time.

You need: 2 pack of Estonian garlic bread(or you can use onion ones), 1 big cucumber or 5-6 small ones, 1 tin of canned corn, 1 tin of canned peas, 250g hot smoke ham, 500g sour cream, green onion and a little bit of salt.

Mince cucumber and ham, add corn and peas and then mix it up with sour cream. Add a little bit of salt, but be careful with that, since the bread will give some salty taste as well. Add garlic breads and green onion, then mix it up again. Finally left it to frige for thirty minutes, so the bread will absorb a little bit of sour cream and then it's ready for serving. 

Viimasel ajal on mul isegi  pisut aega jagunud sarjade vaatamiseks. Kuigi on terve hunnik sarju, mille viimane hooaeg on vaatamata, siis ikka ja jälle on tahtmine, midagi uut näha. Lihtsalt vahepeal tuleb mingi blokk ette, et ei taha mingit sarja parasjagu enam vaadata, samas, kui vaatama hakkan, siis ei saa pidama. Näiteks Supernaturaliga oli just selline lugu. Vaatasin kümnenda hooaja esimese osa ära ja ei olnud erilist tahtmist edasi vaadata ja nüüd siis lõpuks hakkasin edasi vaatama ja paari päevaga oligi hooaeg vaadatud ja täitsa kahju, et nüüd uue hooajani nii mitu kuud ootama peab. Aga mingil hetkel on jah uued sarjad, uued tegelased, uus lugu palju põnevam, kui jälgida midagi, millega sa nii harjunud olen.

Esimene, mis minu huvi on võitnud on Under The Dome. See ei ole just nii uus sari, aga mingi periood kõik rääkisid, kui hea see on, aga miskipärast ei tundud ma üldse selle vastu huvi. Siis korra sattusin IMDb-s selle lehele janägin, et Britt Robertson ja Rachelle Lefevre mängivad seal ja siis tekkis mõte, et võiks ju ikkagi vähemalt esimese osa ära vaadata. Vaatasin esimese osa ära, siis teise ja kolmanda ja nüüd on parasjagu teine hooaeg pooleli.Aga eks trailer räägib ehk sarja ees paremini, sest kui ma hakkaks rääkima, mis seal kõik nii hea on, siis saaks see postitus ikka ilmatuma pikk.

Lately I even have had some time to watch some TV series. Even though there are so many series which last season I haven't seen yet, but sometimes I just want to see something new.. I don't know why I just don't feel like whatching the ones I'm used to watch, but when once I start watching them again, I can't stop. Like it was with Supernatural, I didn't feel like watching the last season for a while and now when I finally strarted to watch it I finished it with few days and was kind of sad that it's already over and now I have to wait for few months for new season. But still sometimes it's so good to find some new good TV shows.

First one which won my interest is Under The Dome. It isn't that new series, a lot of people talked about that earlier, but for some reason I wasn't interested at all. And now I found that Britt Robertson and Rachelle Lafevre are playing there and decided to watch at least one episodes. And then it was second and third and now I'm watching the second season. But trailer shows the plot of the series best, because if I'm going to talk about all what's so interesting about that, the post would be way too long.

Ning teiseks sarjaks on Stitchers, mis on küll alles pooleli oma esimese hooajaga, kuid on juba piisavalt mu huvi võitnud, et ma iga nädal suure huviga uut osa ootan. Stitchers sari räägib programmist, kus niiöelda häkitakse surnud inimese mälestustesse, et lahendada kuritegusid. Ehk pisut on see nagu krimisari, aga samas saab seal ka nalja ja ühtlasi on ka tegelased mulle väga meelepärased.

And the second one is Stitchers, which is really new series, but already seems so interesting and now every week I'm really waiting for new episode. Stitchers is about a program, which is hacking into dead people memories to solve the crimes. It's little bit like crime series, but in the other hand it has some fun too and I really like the characters as well.