Täna on küll kohati tunne, et olen vale jalaga voodist välja astunud. Ma ei tea kas teistel ka mõni hommik kõik viltu veab. Igatahes sain täna kauem magada natuke, kuna läksin praktikaettevõttesse alles 11-neks, et oma lõputöö asjadega tegelema hakata. Või no lõpuks jõudsin sinna hoopis pool kaksteist, sest tänane hommik kohe üldse ei sujunud.
Alustuseks vahtisin ma hommikul iga poole tunni tagant kella. Kuigi nagu und oleks olnud, aga palav hakkas, seest mulle paistab hommiku päike tuppa ja suhteliselt valge oli ka juba. Ma panin eelmine õhtu isegi äratuse tavalisest 20 minutit varasema, et jõuaksin omale lõunaks salati kaasa teha. Ehk kui tavaliselt ärkan nii tund enne bussile minekut, siis täna ärkasin lausa tund ja 20 minutit enne. Aga mida ma teha ei jõudnud oli salat. Aga viltu hakkas kõik alates sellest vedama, kui olin nii kindel, et panen kleidi selga. Ajasin ma siis ilusti sukkpüksid jalga ja kleidi selga ja tegin oma hommikusi toimetusi sellega, aga ega ma uksest selleha välja ei jõudnud.
Täna ei tulnud välja isegi kõige elementaarsema meigi tegemine, mis koosneb lihtsalt jumestuskreemist ja ripsmetuššist. See võttis lihtsalt megakaua aega, sest jumestuskreem ei jäänud üldse ühtlane näol, siis tõmbasin teise heledamaga üle veel natuke. Tooni poolest oli asi parem, aga siis tundus mulle, et seda on nagu meeletu kiht näos. Nii ma läksin tegin siis lõpuks oma beautyblenderi märjaks, et seda väheke ühtlasemaks saada. No enam vähem vist sain kah, aga ega ma eriti rahule ei jäänud. Kui muidu saan ma alati sõrmedega kõige parema tulemuse, siis ma ei tea, mis täna küll juhtus.
Kui ma lõpuks hommikusöögini jõudsin oli mul megavähe aega. Seega tegin kiirelt ühe lõhevõiku, mida sõin samal ajal, kui omale mango lahti lõikasin ja massikaid sekka hakkisin. No aga kuna see salat sobis nii ilusti sellisesse ilma, ja nägi kausis kuidagi eriti hea välja, siis oli instasse pilti ka vaja ju. Niisiis võttis see pildi tegemine jälle terve igaviku, nii et ma lõpuks jõudsin sellest ainult paar ampsu võtta ja ülejäänud kallasin karpi ja võtsin kaasa. Ja kui ma lõpuks siis Mimisse jõudsin, oli mul kõht ikkagi tühi.
Aga muidugi ega ma siis kodust välja ei saanud, kui asjad valmis olin pannud. Sest hoolimata sellest, et õues oli mõnus päikeseline ilm, siis oli kleidi peale ka midagi vaja panna. Sest lihtsalt mantliga hakkaks külm ju. Aga mitte miski lihtsalt ei tundud õige. Kuna ma olin niikuinii juba bussist maha jäänud, siis teate ju küll seda ütlemist, kui olete niikuinii hiljaks jäänud, siis pole mõtet enam kiirustada. Nii ma valisin rahus omale teised riided ja sain lõpuks uksest välja. Jõudsin alla ka, kui tuli meelde, et prügikott jäi kööki, mille kaasa pidin võtma. Nojah siis, õnneks küll sõbranna viis selle välja, aga nõmedalt kleepuv jälg jäi sellest ikka maha, mille sisse ma loomulikult õhtul astuda suutsin. Ja tagatipuks ei pannud ma mütsi ka pähe, nii õhtul kirusin ennast, sest tuulega külma tuulega kipuvad mu kõrvad valutama. No mõni päev lihtsalt veab totaalselt viltu.
0 kommentaari:
Post a Comment