Kunagi mõtlesin, et mina ilma kohvita ei saa. Alati oli hommikuti kindel, et pidin tassi kohvi saama, kui ei jätkunud aega kodus juua, siis tuli teepealt tops näppu osta, sest muidu olid mul päevaks peavalud garanteeritud. Üldiselt minu kohvikogus ühe tassiga hommikul piirduski, kuid see pidi ikka päris kange olema, natukse koore ja lusikaotsatäie suhkruga. Aga vot nüüd olen kohvi joomisest lahti saanud.
Tegelikult sai kohvi vältimine alguse sellest, et mul kahtlustati sapikivisid, mida õnneks ei ole, kuid enne uuringule saamist hakkasin siis vaikselt kohvi vältima. Kuni üks hetk võisin seda jälle juua ja tegin siis hommikul suure hurraga omale ühe tassi, aga mis alla ei läinud, see oli vot just see sama kunagine lemmikjook. Pool tassi suutsin kuidagi ära juua, aga paha hakkas lõpuks. Nii, et nüüd olen tee joomise peale üle läinud ja kui ka sellest isu täis saab, siis tuleb appi sõber kakao. Ja ise avastasin, et üks suur pluss kohvi mittejoomisel on see, et ma jään nüüd õhtuti võrdlemisi kergesti magama ja selle võrra olen hommikuti ka rohkem välja puhanud. Teinekord pühapäeviti hilja tõustes oli kindel, et ega ma õhtul nii kergelt magama ei jää ja saan pool ööd ennast voodis keerutada. Kuid nüüd hakkab üheteistkümne aeg juba vaikselt silm kinni vajuma.
0 kommentaari:
Post a Comment