Mitte midagi ei oska enam

Viimasel ajal koolitöid tehes on kogu aeg tunne, et ma ei oska mitte midagi. Mõned nädalad vaja veel ära venitada ja olekski kõik, aga tööd ei saa mitte kuidagi valmis. See on viimasel ajal üks jube vastik tunne kooli puhul - just see, et ma kirjutan ja kirjutan, aga ma konkreetselt imen sõnu pastakast välja ja ei saa ise ka aru, mis ma kirja pannud olen. Lisaks ei saa aru, mida ma üldse tegema pean ja siis ongi pudru ja kapsad koos. Ei tea kas nutta või naerda, aga kohe mitte midagi nagu ei oska.

Nagu näiteks praegu peame äriplaani kirjutama, aga ma võlun neid sõnu klaviatuurist välja, sest ma ei sa no mitte midagi enam aru.  Kõik loengud on juttu mingist ärimudelist, mis otseselt nagu äriplaaniga ei seostugi, kui siis mõne üksiku punkti osas. Aga et, mis maksudega me seal arvestama peaks ja kõik muu finantsprognoosiga seostuv, kust ma need teadmised võtan?

Ma tunnen, et mu enda jutt hakkab ka üheks uureks ümmarguseks mulliks muutuma :D Vot seda meile õpetatakse. Kasvõi tänane näide, pidime tootearenduses projekti kaks viimast tabelit ära tegema, aga jälle, mitte midagi ei saanud aru. Hea küll, läksime küsisime siis ja saime vastu jälle seda ümmargust mulli. Lõppkokkuvõttes oli tabelites täiesti idiootne järjestus ehk viimased tabelid tuleb enne ära teha, kui eespool olevad. Pakkusin siis välja, et äkki tõstaks ümber, oleks ju loogilisem. Aga ei, neid ei tohi mitte mingil juhul ümber tõsta, kuna temale koolitusel nii räägiti. Küsisin, et miks nad siis niipidi on. Kogu vastus, mis ma sain oli see, et need on kindlasti selles järjekorras, tema teab ikka küll, kuna tema osales koolitusel. Ja siis hiiliti küsimusest kõrvale. Ja seda isikut peaks me nimetama siis õppejõuks ja veel oma teaduskonna dekaaniks. Tere tulemast Tallinna Tehnikakõrgkooli! 

Ma veel võtsin omale nädala õppepuhkust, et saan kõik asjad ilusti valmis kirjutada, aga valmis pole veel mitte miski saanud, sest iga päev ma istun nõutult arvuti taga ja üritan midagi teha, aga lõpuks ajab kõik vihale, sest saan aru, et jälle ma ei oska mitte midagi. Ja selle kõige juures jääb tunne, et ma olen ikka nii loll :D Kui aga vahel juhtub olema aine, milles kõik on ilusti arusaadav, sest üks õppejõud tagab piisavalt õppematerjale, mis on arusaadavad, siis ma tunnen end jälle täieliku geeniusena ja ise ka imestan, et ma sellise meistriteose kirja olen pannud. 

Aga täna istusin õhtul jälle nõutult oma äriplaani otsas, seega viskasin kõik kooliasjad nurka ja hakkasin hoopis pilte töötlema. Vähemalt sellest võlukunstist saan ma veel aru.