Tavaliselt ma tööl toimunut siin eriti ei kajasta. Sest nagu ikka kliente on äärmusest äärmusesse, mõned, kes suudavad su tuju totaalselt ära rikkuda ja teised, kes teevad päeva mitmeid kordi rõõmsamaks. Aga paar päeva tagasi tuli kolmas äärmus ka juurde - turistist naistemees. Oh meil tagant järgi rääkides oli nalja kui palju, kui võtta arvesse, et meie pooled töölised on blondid.
Aga asja juurde siis täpsemalt. Tuli nädala alguse poole üks indiapärase välimusega mees poodi ja ostis pisikese sõela. Ma olin tol hetkel just pausil ega polnud teda veel näinud, kui töökaaslane minuga rääkima tuli, et jube hirmutav tundub ikka. Kui mees ostab mingi pisikese sõela ja jätab selle poodi ja ütleb, et tuleb siis tagasi ja võtab selle kaasa, kui pood kinni on. Kui sul seda halb kaasas kanda on, siis oleks ehk mõttekam see enne poe sulgemist osta? Igatahes, kui too tüüp siis tagasi oma sõela järgi tuli olin mina ka parasjagu kassas. Ja oh tal oli muidugi juttu kohe rohkem kui veel, sest ennäe teine blondiin veel. Üritas siis hirmsasti minuga jututeemat arendada ja selle käigus nii muuseas teada saada ka ega mul oma kutti pole. No eks ma valetasin talle omajagu seal kokku, et on küll ja siis hakkas jälle töökaaslase vastu huvi tundma, et kas tal on oma poiss olemas. Sai ka sealt jaatava vastuse ja eks ta siis lõpuks läks minema ja arvasime kergeusklikult, et asi sellega piirdub.
Aga paar päeva hiljem oli ta jälle poodi tulnud ja oh seda rõõmu kui kaks uut blondiini eest leidis. Ja läks üks moosimise jutt jälle lahti,millalgi peab ikka näkkama ka ju, sest üks töökaaslastest läks temaga isegi kohvile. Nii ta oli ka kolmandal päeval nagu krapsti tagasi, mu sõbrannat(töökaaslast) otsimas, sest avastas, et nad oma sõbraga olid sama tüdrukut kohanud ja mõlemad on temast nagu huvitatud. Aga kuna mu sõbrannat tööl ei olnud, siis paluti mul kogu lugu ikka kindlasti edasi rääkida. Tema siis nagu eeskujulik sõber tuli ütlema, et tema loobub ja pühendagu mu sõbranna ennast ta sõbrale. Sõbranna muidugi valetas ka mõlemale kokku, et tal kutt olemas, et märku anda, et ta pole huvitatud. No ja kui ma seda veel korra mainisin, siis tuli sealt tore vastus: " Mis siis, ta ütles, et see on hetkel keeruline."
Aga kuna ta otsustas siiski, et sõprus on tähtsam, siis üritas mind ikka natuke moosida, kutsudes mind Amsterdami ja ma ei tea kuhu veel. Ma lihtsalt noogutasin ega ei tahtnud absoluutselt enam rääkida ja eks ta vist sai lõpuks aru ka, siis tuli enne äraminekut veel küsimus: " Oled sa ikka täiesti kindel, et su sellel teisel töökaaslasel ka poiss olemas on?" Ühesõnaga saime siis juba ta meeleheitlikule tüdruku või lihtsalt üheöösuhte eesmärgile pihta, kui arvestada, et algaval nädalal sõidab ta juba minema. Õnneks! Ja lõpus oli ta üsna õnnetu, kui küsis miks kõigil eesti tüdrukutel juba kutid olemas on. Eks sellistes olukordades on meil kõigil alati need kujutletavad kutid olemas.
Aga saaga pole veel läbi :D Õhtul nägi töökaaslane teda veel Tammsaare pargis, kus ta üritas ka meeleheitlikul järgmise blondi neiu numbrit saada. Mis teha blondid on teemas. Tundub aga, et keegi ikka ei võtnud vist vedu, sest ta oli täna jälle tagasi. Ja ma kujutan ette ta rõõmu, kui ta nägi, et tohoh juba lausa viies blond teenindaja siin. No nii - läks jälle vestluseks, kuni töökaaslane läks ja päästis ta tolle mehe käest ära, sest me polnud talle jõudnud veel vahepealsest saagast rääkida. Aga selle natukese ajaga, mis nad vestlesid, suutis kutt oma õnnetut lugu rääkida, kuidas nad sõbraga ikka mõlemad sama tüdrukut tahaks ja nii muuseas siis vahepeal töökaaslast ka Belgiasse kutsudes.
Aga mis teha poiss oli meeleheitel, et omale keegi leida ja mitte keegi ei võtnud vedu, nii et peab õnnetult Amsterdami tagasi sõitma, kuna ei leidnudki nädala jooksul omale Eestis elu armastust. Aga ausalt ma pole veel enne näinud ühtegi meest, kes omale nii meeleheitlikult kedagi otsiks.
0 kommentaari:
Post a Comment