Nonii lõpuks on käes mu kauaoodatu ainuke vaba nädalavahetusja tundub, et samal ajal otsusta ka selle suve torm end kohale vedada, nii et õue väga nina pista ei taha. Kuigi hiljem küll tuleb ikka minna, kuna ootamatult sain teada, et täditütar hakkab täna kooli lõpetama. Alles ta oli ju nii pisike? Ja hommikul aknast välja vaadates mõtlesin küll, et issand vaesed lõpetajad. Piisab vaid korra õue astumisest, kui soengud ja meigid on ilmselt kõik rikutud ja ega vihmavarjust ka ilmselt väga kasu ei ole, arvestades, et puud õues just väga püsti hetkel ei ole.
Kui lõpetamistest nüüd rääkida, sees jõuba mitu päeva facebook kubiseb lõpupiltidest ja näed, kuidas kõiks tuttavad esitavad oma lõputöid, siis tuleb nii kurb tunne peale, sest ma tahan ka, aga mul on ju aasta veel. Ja no üldse ei viitsi. Tegelikult on ju praktiliselt pool aastat veel ja siis tuleb silmitsi seista lõputööga ehk tegelikult pole ju palju jäänud. Aga nii tahaks ka, et kõik juba läbi oleks - et saaks korralikult täiskohaga tööl käia, saaks omale juba oma korraliku kodu. Ei ühikal pole tegelikult mitte midagi viga ja üsna kodune tunne on, aga see ei ole ikkagi see, kui tean, et aasta pärast pean nii või naa välja kolima. Ja olegem ausad siis tahaks ju ikka miskit sellist, et oleks elutuba, kus saad peale tööpäeva mõnusalt teleka ees olla ja magamistuba, mis ei ole tuba, kus kogu su elamine kokku seatud on.
Kui teised lõpetavad kooli, siis mina lõpetan praktikat. Jah see ongi juba praktilisel läbi. Õnneks! Sest sel korral mulle praktika kohe üldse ei meeldinud. Töökeskond, töölised ja kõik see on igati tip-top, aga normeeria töö pole kohe üldse minu jaoks - see on lihtsalt nii kohutavalt igav. Ja jumal tänatud, et see ei ole tehnoloogia eriala ainuke suunitlus, sest vastasel juhul oleks ma kooli nüüd kindlasti pooleli jätnud. Lihtsalt jube on päevast päeva istuda kaheksa tundi tööl ja vajutada stopperi nuppu. Ainult need päevad olid toredad, kui sain tööd teha niinimetatud kodukontoris ja koostada saadud tulemustest aruandeid - kuigi see andmete sissetoksimine lõpuks tüütas ikka ära ka, aga vähemalt oli see vaheldus. Aga nüüd ongi veel paar aruande päeva jäänud ja praktika ongi läbi. Wohoo!
Aga naastes nüüd tänase kehva ilma juurde, siis hommik möödust märkamatult raamatut lugedes, sest elekter otsustas ka vahepeal korra jalutama minna ja kui nagu ma kuulsin, siis tuli see tegelikult üsna kiiresti tagasi, aga unustasin ennast raamatusse lihtsalt ära. Aga kuna ilm pole kuskilt otsaks paremaks muutunud, siis hakkasin niisama vanades ja mitte ni vanades piltides sobrama ja leidsin üht teist mis mulle täitsa meeldis, aga mis nagu ühtegi postitusse sobinud pole.
0 kommentaari:
Post a Comment