Tavaliselt on kõigil üks kindel riietusese, mida ei raatsi kellelelegi ära anda või enne ära vista, kui see ikka päris ribadeks kantud on. No on minul ühed teksad, ilma milleta ma kuidagi pidi ei saa. Paar kuud seisid nad mul nukralt kapinurgas, sest no kurjam suureks olid jäänud ja ei viitsinud enam nii ringi käia, et iga sammu peal pükse kergitama peab. Ostsin siis mõned uued ja no tee mis sa tahad, ei tunne ennast lihtsalt mugavalt, sest tahaks ju neid vanu ikkagi :D Ajasin ma need täna siis jälle jalga, aga no naljakas on käia kottis pükstega ringi ja no kui värvel vaat et rinnuni venitada, siis ehk hoiavad nii enam vähem - aga no kuitage ette, kui mugav see ikka olla võib.
Käisin siis peale praktikat poodides paar ringi ja no mitte miskit ei olnud sellist, mis oleks see õige olnud. H&M-s olid tegelikult ühed tumehallid ja põlve pealt katkised, mis mulle muidu nii väga meeldisid, aga no jalas need kaktkised põlved nägid nii naeruväärsed välja, et viisin nurkalt need jälle tagasi. Mul olid nii suured lootused, kui ma neid nägin.
Aga kui koju jõudsin, siis isa teatas, et tal oleks vaja tööpükste alt ääred ära õmmelda, kuigi üldse nagu viitsimist ei olnud sinna õmblusmasina taha istuda, siis lõpuks ma ikka õmblein need ära. Sest no kujutage nüüd ette ise õpin rõivaalast eriala ja nüüd ei viitsi pisikest asjagi õmmelda. Ja no kui mul juba masin väljas oli, siis tuli mõte, et teeks kiirelt oma püksid ka kitsamaks. Ja voilaa, ma sain oma lemmikpüksid täies hiilguses tagasi. Miks ma varem selle peale küll ei tulnud, et need kitsamaks õmmelda?
We always have that one piece of clothing which we love so much that we will wear it until it's really broken. Well I have one pair of jeans which are like that - I just can't be without these. Actually I haven't been able to wear these for few months, since on one moment I discovered that they don't want to stay on. So I went and bought some new ones, but they weren't these jeans and I felt myself so uncomfortable, since I actually wanted to wear my favorite ones. So today I decided to take these out again, but it wasn't best idea since they were so baggy and didn't want to stay up that well.
So after my internship I wen't to buy myself again some new ones, but there weren't anything I would like. There were ones I really liked in H&M - dark grey jean with broken knees, but when I tried them on they looked totally ridiculous. So I was really sad when I had to but them back, because I actually really liked these at first.
But when I got to home, my dad wanted me to hem his working trousers. Even though I didn't have any mood to sew, but I took my sewing machine out and did it- because imagine how weird it would of looked when my father would of sewn his trousers himself, when his daughter is studying in clothing area. And when the machine was already out I had a brilliant idea to sew my jeans a little bit smaller. And boom, I have mu favorite jeans back. Why didn't I think on it before?
Igatahes siin na nüüd on (olgu siin on need veel suured, nii et nad on nii üles tiritud kui võimalik, et ilusti jalas oleks :D )
And well here they are (okay, well on that picture they were still too big, so they were so up as possible, so they would look normal :D )
On teil ka mõni riietusese ilma milleta te kuidagi ei saa?
Do you have some piece of clothing you can't be without?
Hehh, kuidas püksid järsku suureks jäid? Kas eesmärgipäraselt langetad kaalu?! Kui jah, siis võiksid sellest ka kirjutada :)
ReplyDeleteKuna mul on mao korrektse toimimisega ligi pool aastat probleeme olnud, siis paljude asjade söömisega olen ennast piiranud. Alguses oli asi nii hull, et ma ei julgenud peaaegu midagi süüa, sest peale seda oli hirmus kehv olla. Nii et need paar nädalat ma sõingi praktiliselt banaane, kohupiimakreeme ja tatat, kuna need on sellised lollikindlad toidud, mis nagu mingit halba reaktsiooni ei tekitanud.
DeleteTatart* :)
Delete