Ükspäev ma jäin mõtlema, et pole nii ammu siia enam instagrami pilte pannud, suuremas osas on seal olevad pildid kõik sellised, mis siia väga ei jõua. Ehk tegelikult minu tegemistega saabki seal end isegi paremini kurssi viia, sest sinna ilmub pildikesi ikka tihedamini kui siia postitusi. Nii et kui kellelgi huvi, siis võite vahel sinna ikka piiluda: @h2lykont. Aga kes seal ei tegutse, siis ehk mul tuleb ikka aeg-ajalt meelde pilte ka vahelduseks siia postitata.
Vahepeal mulle meeldib hirmsasti toitu pildistada ja üleüldiselt olen oma toiumist üritanud tervislikumaks muuta. Mitte, et kommid ja vahukommid niiväga tervislikud oleks, kuid vahel ju võib :D Muideks need uued kookosega martsipanikommid on imehead - proovige kindlasti!
No eks vahel leidub mu instagramis selfisid ka. Muideks taasavastasin selle lilla (tumepunase) huulepulga. Kui ma õigesti mäletan siis oli see ühes pakikesed, mille võitsin Do-Dolce blogist. Korra ma seda proovisin aga siis ma just vaimustuses ei olnud, sest mulle tundus, et näen kohutav välja nii tumedate huultega. Üldse olen kogu aeg arvanud, et huulepulgad ei ole minu jaoks. Aga teate youtube on üks kasulik asi ja ükspäev ma nii muuseas sattusin mingisuguse meigivideo peale ja sain aru, et ma olen huulepulka kogu aeg lihtsalt valesti peale kandud ja sellepärast tulemus nii kohutav olnud ongi :D Nüüd katsetasin uuesti ja ise ka ei uskunud, et miskit nii normaalset mulle peeglist vastu vaatas. Nüüd oleks veel ühte samas toonis huulepliiatsit ka juurde vaja, et elu veel kergem oleks.
Oi kuidas mulle meeldivad kõiksugu kodusisustus elemendid, aga hoian end ikka üldiselt tagasi, sest lõputult neid asju ühikatuppa ka ei mahu. Prakitka ajal sai vahepeal aiast mu kodukontor - oi kui mõnus on sedasi tööd teha, kui vaid näeks natuke paremini, mis seal arvutis toimub. Tol hetkel mõtlesin, et äkki oleks ikka pidanud mati ekraaniga läpaka ostma, aga siis jõudsin järeldusele, et palju ma selle läpakaga ikka õues peesitan. Ja paremat ma omale vist leidnud ei oleks - nii et igati asjalik sünnipäevakink iseendale, mis on mind juba peaaegu kaks kuud suurepäraselt teeninud. Sarju on sellest igatahes küll väga hea vaadata.
Mina ja fotograafia käime aeg-ajalt ikka käsikäes, mis siis et enamuse ajast fotokas on kodus ja peab telefoniga leppima, aga selle vuhvliga saab teinekord isegi päris häid pilte.
Igakevadised kohustslikud kirsiõite pildid peavad ju ka ikka olema. Ja roosidega on selline tore lugu, et need sain ühel ilusal laupäevaõhtul, kui sõbrannaga Tallinna vanalinnas kodu poole jalutama hakkasime. Mõlemale surus üks härrasmees kimbud kätte - igati armas tegu :)
Nendest vihikuserva kritseldustest võite ehk natuke aimu saada, kui põnev mul praktikal kohapeal ikka vahepeal oli. Kui praktikal kätt juba jälle natuke harjutatud sai, siis otsisin välja ka ühe pooliku joonistuse, mis ootab lõpetamist.
Aga teie olge ikka armsad edasi ja natuke jätkuvaid jaanipühi! :)
0 kommentaari:
Post a Comment