Ma olen insener!

Ma olen nüüd paberite järgi insener. See kõlab nii naljakalt,  sest selle sõnaga seostub ikka rohkem tehnika ja muu selline, aga nii ta on, sest laupäeval sai lõpu minu ülikoolitee. Täpsemalt olen siis nüüd kvalifitseeritud tegema rõivaala tehnoloogi tööd. Vähemalt praeguseks, sest mõtteid on mul olnud seinast seina, kuid tahaks vähemalt aasta või kaks vabadust nautida ja eks selle aja jooksul võib ju kõike juhtuda ja kas ma siis hiljem veel miskit õppima tahan minna, seda näitab ainult tulevik. Muidugi turundus on üks ala, mis mu peas on viimasel ajal mõlkunud. Kuid kuna praegu ma alustasin just ka erialasel tööl, siis eks aeg näitab, kui sobilik see mulle lõppude lõpuks on. Hetkel igatahes meeldib ja ma poleks elu sees osanud arvata, et ma peale kooli kohe sedasi samale alale tööle saaks.

Muidugi võib siin eeliseks olla see, et rakenduskõrghariduse käigus on palju praktikaid, mida me kõik küll kooli ajal hingepõhjast vihkasime, sest see oli ju tasuta töö tegemine, aga samas annab see tutvusi ja me kõik teame, kui tähtsad on tänapäeval töömaailmas tutvused - mida rohkem sul neid on, seda parem. Muidugi olles läbi käinud need neli aastat ja läbi elanud kõik kerged ajad ja rasked ajad, siis ma ei saaks öelda, et ma seda kooli nii väga soovitada tahaks. Oi, kui palju oli neid kordi, kus ma mõtlesin, et nüüd aitab ja ma võtan paberid välja ja jalutan lihtsalt minema. Aga vastu pidasin ikkagi lõpuks.

Kõik oleneb tegelikult ka teaduskonnast, kuid meie teaduskonnas olid viimastel aastatel asjad ikka üsnagi käest ära ja sama juttu kuulsin ma ka paar aastat noorematel, et nad ei saa aru, mida neilt tahetakse, sest õppejõud isegi ei tea, mida nad tahavad. Muidugi, kui antud ala teid huvitab, siis paraku Eesti mastaabis sama ala mujal õppida ei saa, küll aga saab miskit sarnast õppida Taanis, kuhu ma ju alguses tahtsin minna. Samas, kui pead hästi pingele vastu ja näiteks tööl käima ei pea, siis oleks ilmselt kogu seda kooli tralli väheke kergem üle elada. Aga eks see ole nii vast kõikide koolide puhul. Mis ma veel antud eriala puhul öelda võin on see, et see polnud tegelikult üldse see, milleks ma seda alguses pidanud olin. Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia - eks see nimi manab ikka uhke disaini elu silme ette ja tuleb ettekujutus pigem EKA-st, kuid suures osas on siiski meie eriala suunitletud õmblustehaste tööle - eriti just tehnoloogide pool, kus ka mina olin. 

Aga kokkuvõtteks olen läbi elanud need neli aastat piinapinki ja nüüd on nii hea tunne, et saab lihtsalt tööle pühenduda ja vabad päevad ongi ju nüüd vabad. Kuigi see pole mulle ikka kohale jõudnud, et sügisel ei peagi nüüd ju kooli minema. Juhuu!