Tehtud!

Nii uskumatuna kui see ka ei tundu ongi mu ülikooli aastad läbi. Neli aastat! Kuhu need küll kadusid? Alles teisel aastal vingusin ma, et millal see õudus juba läbi saab ja täna sain oma lõputöö kaitstud ja ühe suure ilutseva väga hea ehk nelja kätte. Mina olen igati rahul ja nüüd ei teagi kohe, mida oma vaba ajaga peale hakata. No ei oska midagi teha - harjunud ju kogu aeg, et ringi vaja joosta ja mingi koolitöö valmis teha.

Aga lõputöö kaitsmisest siis. Eks ma olin tegelikult päris pabinas, nii et hommikul ei tahtud sööki väga kurgust alla liikuda. Jalutasin enne oma korda kordioris edasi-tagasi ja harjutasin oma kõnet. Ma kartsin veel midagi eriti hullu, sest eelkaitsmine tundus kuidagi eriti raske. Seal mul konkreetselt terve aeg jalg lihtsalt võbises all ja aeg tundus ka aina venivat. Aga nüüd see 20 minutit läks nagu linnutiivul ja mul tekkis veel küsimus, et kas tõesti see oligi nüüd 20 minutit? Ja see kergendustunne, kui peale kaitsmist oma allkirja andsid ja klassist välja jalutasid. Tegelikult polnud hullu midagi ja kui ma juba ees kõnepuldi taga olin, siis nagu kadus see suur pabin ka ära, mis eelkaitsmise ajal oli olnud. Komisjon polnud ka üldse nii range, kui olin arvanud. Nii et ilmaaegu sain siin hullult närveeritud. Aga avalik esinemine on ikkagi mul alati üks suur hirm olnud ja selleks see ka vist jääb. Hoolimata sellest, et alates gümnaasiumist on olnud vaja tihti miskit kuskil esitleda.

Aga, mis ma nüüd teen? Mõtlesin ennast vedi premeerida ja raatsisin lõpuks kuus eurot Ben&Jerry's jäätise peale raisata ja ostsin omale paar Vinittot ka kappi ja tuleb üks mõnus filmiõhtu. Muidugi selles jäätises olen natuke pettunud. Miks see nii magus olema peab? Üks popcorni pakk peaks ka veel kuskil riiulis olema, nii et totaalne aja mahavõtt. Nüüd tuleb veel 17 juuni ära oodata, et diplom kätte saada ja siis olengi ametlikult kõrgharitud. Hurraaa!