Ma usun, et kõik on vist kuulnud Tinderist. No ja läksin ka mina nii aasta tagasi ikka õnge ja ei suutnud enam uudishimule vastu panna, kui nii paljud sellest pidevalt rääkisid ning tõmbasin ka mina endale selle. Peale esimest swipemist ma seal väga rohkem käia ei viitsinud. Tegelikult, kui selle alguses tõmbasin, siis mõtlesin ikka, et nüüd saab nalja ka, sest kõik ju räägivad, et seal on lõbus, aga kuna ma seal väga aktiivne ikkagi ei olnud ja kirjadele väga ei vastanud või tegin seda mitu kuud hiljem, siis eks te ise võite arvata, kui palju seda nalja siis oli.
Kuni üks paar kuud tagasi igavusest avasin selle jälle, aga vahepeal olid miskid uuendused toimunud ja uuendasin siis enda oma ka ära. Selle muutusega tuli vist kaasa ka see, et enam ei saanud vältida välismaalasi. Ma nagu mäletan, et alguses seal oli miski valik, et sai neid nagu vältida, aga nüüd muud ei olegi, kui üksteise järjel on mustanahalised või türklased või taolised. Ja eks ta tüütu ole, kui kogu aeg vasakule swipema peab. Ja siis on seal selline tore asi nagu superlike ja mina ei saa aru, kuidas see töötab, sest kõik need suurepärased meeldimised on läinud teele mingite suvakate poole, kes mulle väga ei meeldi. Ja seda siis kogemata, kui tahan nende profiili avada.
Nonii, üks superlike läks siis teele ka mingisuguse türklase poole. Ma muidugi ei teadnud tema päritlolu seni, kuni olin nõustunud temaga Facebookis sõbraks hakata. Aga Tinderis ta mulle siis kirjutas ja enne kui vastasin, siis uurisin natuke ka tema profiili. Tundus sellien tore tüüp ja kuna tutvustuses oli ka kirjas, et kuna ta õpib eesti keelt, siis otsib vestluskaaslasi, kellega eesti keelt praktiseerida. No mis seal ikka tore ju kui mõni välismaalne on sellise toreda eesmärgi võtnud. Aga olen kas mina lihtsalt liiga naiivne või on mul teistsugune arusaam vestluskaaslasest?
Esiteks Facebookis siis avastasin, et ta on Türgist ja eks ma muutusin siis juba natuke skepitiliseks selles osas. Ta tahtis kohe hirmasti minuga kokku saada, aga no mina ei tahtnud. Nii ma üritasin ennast igatpidi vestlusest välja vingerdada ja leidsin 110 vabandust miks mitte minna.
Üks pärl meie vestlusest:
"Saaks äkki kokku?"
"Ma ei saa, ma olen tööl."
"Aga peale tööd võiks ju kinno minna"
"Ma tõesti ei viitsi peale 11 tunnist vahetust kinno minna. Pealegi pean järgmisel päeval hommikul vara Pärnusse sõitma."
"Aga siis tule minu juurde ööseks ja saad siit hommikul sõita."
Selle peale lõpetasin tolleks õhtuks vestluse. Ee sa otsisid vestluskaaslast? Kus sul siis selline tuli takus järsku on?
Ta teadis, et ma olen terve nädalavahetuse ära Pärnus. Ja reede õhtu kirjutab mulle, kas ma olen Tallinnas, et välja minna. Appi! Kui loll üks mees olla võib? Edasi oli mõnda aega vaikus. Ja korra kirjutas, et uurida, kas saaks ikka kokku, sest me olevat niigi palju aeg raisanud. Et suvi saab ju varsti otsa ja me polegi veel kokku saanud. Eh? Mis aega me raisanud oleme? Minu teada peale suve tuleb sügis ja maailmalõppu tulemas pole. Ja siis ma mainis talle ka, et Augustis ma eriti Tallinnas pole ja kui olen, siis seda ainult töö tõttu. Ehk enda arust oli see suurelt ja punaselt märk sellest, et mul ei ole tema jaoks aega. Sest kui ma tahaks inimesega kokku saada, siis olgem ausad leiaks ma selle aja ju.
Nüüd on ta on mulle peale iga päev kirjutanud. Kas ma olen Tallinnas? Millele, ma ei viitsi isegi enam vastata. Sest kui sulle ajusid antud pole, siis pole paraku midagi teha. Igatahes see oli taaskord ikka näide sellest, kui ebameeldivad ja pealetükkivad Türgi mehed olla võivad.
Ning üleeile oli punkt meie vestlustele kui ta oli välja uurinud, millises keksuses ma töötan. Selle peale oli kohe ülimalt kerge vajutada nuppu "Unfriend". Loodetavasti on siis see nüüd talle märgiks mind rahule jätta.
Suures osas mulle tundubki, et Tinder on täis meeleheitlike mehi, kelle juurde sa peaks kohe esimsel ööl minema. Muidugi on ka erandeid, Näiteks aeg-ajalt suhtlen ühe noormehega, kes tundub igati tore ja pole sugugi pealetükkiv. Ja lõpuks otsustasin Tinderi üldse ära kustutada, sest tegelikult on see ikka üpriski mõtetu rakendus.
Milliseid pärleid te Tinderist leidnud olete?
Aastaid tagasi tuli mul ka seda Tinderis mässamist ette. Sain sealt lõpuks 2 kutiga ka kokku, üks hollandlane ja teine taanlane ja mõlemad üliägedad inimesed. Veetsime supertoredalt aega ja seda üldse mitte mingis romantilises mõttes, vaid tõsiselt - tutvustasin neile linna, käisime söömas ja niisama jutustasime. Välismaalastega on mulle alati meeldinud suhelda nii silmaringi kui ka inglise keele avardamise mõttes. Eestlastega väga ei viitsinudki, sest ega mul nii palju usku sellesse appi kaudu armastuse leidmisse ka polnud :D ja türklastega ma üldse ei vaevuks, neil on lihtsalt see stereotüüp juba selline..
ReplyDeleteMul tuli praegu meelde, et päris alguses suhtlesin sealt ühe hästi toreda norrakaga ka, kui ta poleks ainult reisil olnud, siis oleksime kokku ka saanud :)
DeleteAga jah , kui ma oleks kohe alguses teadnud, et too türklane on, siis ma poleks vaevunud talle isegi vastama.