Ettevaatust - mere üledoos! Vaatasin siin kolmanda päeva pilte läbi ja ma miskipärast muust väga pilti polegi teinud kui merest. Või kui olen, siis pole need pildid mulle ehk nii väga meeldinud. Aga oma reisi kolmanda päeva veetsime tervenisti Palangal. Alustasime hommikut ühe pika mereäärse jalutuskäiguga. Ilm oli alguses küll pisut jahedavõitu, kuid päeva peale läks ka päris soojaks. Kolmandal päeval me tegelikult miskit väga ette ei võtnudki vaid uudistasime niisama linnas ringi ja ühtäkki oligi päev läbi.
Ma veetsin vist päris pika aja selle kivihunniku juures, et just seda õiget pilti saada, mida aga tol hetkel ei tulnudki. vähemalt mulle tundus nii. Aga kodus pilte läbi vaadates oli neid õigeid järsku nii palju. Küll se sarivõte on ikka üks hea asi. Materjali oli kohe nii palju, et tegin neist hunniku gife ka valmis ja üks neist nüüd siin kah.
Mere äärest edasi võtsime me teekonna merevaigu muuseumisse, kuhu ema minna soovis. Ma sellest varem midagi kuulnud ei olnud, seega eeldasin, et see on miskit eriti ägedat, kus kõik mööbel ja mu selline on merevaigust. Ilmselgelt on mu kujutlusvõime liiga suur ja merevaigust ilmselt ikka nii suuri asju valmistada ei saa. Teegelikult oli see üks näitus, mis on üles pandud vanasse mõisa. Seal on ehteid ja muid selliseid pisikesi pudinaid. Ja siis ruum, kus merevaigu tükkide sees igasugu elukaid on. Isegi sisalik oli ühe sees.
Vahepeal käisime ööbimiskohas riideid vahetamas, kuna jahedaks hakaks minema ja siis suundusime uuesti peatänavale, et ka õhtusöögiks midagi leida. Päeval käisime Pizza Expressis, kus sõime imehead kebabit. Õhtuks oli meil tegelikult koht juba välja valitud. Varem kõndisime mööda alloleval pildil olevast söögikohast ja kuna see tundus meeletult ilus koht, siis tahtsime kindalsti ka sisse piiluda. Muidugi kui uksepeal meid teenindajad ootasid, et saaks meid lauda juhatada, siis olime veendunud, et see on ilmselt üks üle mõistuse kallis restoran, aga otsa nagu ümber ka pöörata ei tahtnud, siis mõtlesime, et joome kasvõi teed või kohvi, kui kallis see ikka olla saab. Ja ei see koht ei olnud üldse kallis, vastupidi see oli hoopis ülimalt odav. Koht ise oli hiiglaslik. See valge kolmekordne maja, pluss siis ees need katusealused ja maja taga oli ka veel mitu katusealust, mille peal elasid jänesed. Igatahes meie olime sellest kohast vaimustuses ja kahju, et me seda kohe esimesel õhtul ei avastanud. Ja peale sööki ruttasime juba mere äärde päikeseloojangut nautima. Ning õhtu lõpuks läksime ja nautisime veel värvilist muusikapurskkaevu.
0 kommentaari:
Post a Comment