Appike, ma tunnen end kui kogu aeg vinguva korterikaaslasena, aga ma ei saa sinna midagi parata. Ja sorry L, kui sa seda loed, aga ma ei suuda enam. Iga natukese aja tagant jääb midagi häirivat silma ja eriti veel siis kui ma paar päeva ära olen olnud. Nagu kui raske on inimesel enda järel koristada või wc paberit osta? Üldjuhul ma ei tee välja nendest asjadest ja ootan, kuni need ära tehakse, aga tõsiasi on see, et tema ei märka, et need asjad ära vaja teha on. Ja ma ka ei viitsi nagu paha vaim kogu aeg iniseda tee see ära ja tee see ära. Seega kuna mind häirib tohutult, kui mulle köögis miski talla alla jääb või kui vannitoas on kuivšampooni kasutaud ja siis kogu põrand on seda valget soga ja juuksekarvu täis, siis lõpuks ei saa ma muudmoodi kui lähen harja ja kühvli järgi, sest see ajaks mind iga kord uuesti närvi. Kusjuures ma pole kunagi eriline puhtusefriik olnud, et kõik peab kogu aeg ideaalselt läikima, aga ma ei tea siin ühikas on mul mingi komme tulnud, et kõik peab alati korras olema.
Aga eile kui ma jälle maalt saabusin, siis mul oli küll tunne, et ma plahvatan kohe. Nimelt olin mina siis viimased kolm korda wc paberit ostnud ja ma mõtlesin, et mulle aitab, kuna ma niikuinii maale läksin ei hakanud ma paberit ostma ka. Sest ma arvasin, et kui inimene kolm päeva ilma vetsupaberita olema peab, siis ta ikka ostab selle lõpuks. Aga tahate nalja teada, ta ei ostnud!!! Kui talle seda mainisin, et noh oleks nagu tema kord ka lõpuks wc paberit osta, siis sain vastuseks, et ta on kogu aeg tööl ja ta pole jõudnud. You know what - ma käin ka tööl peaaegu, et täiskohaga, teen kodus lisatööd tõlkimisega, käin koolis ka ja ma pean jõudma? No sorry, aga kui mul paar vaba päeva vahepeal, siis ma ei kavatsegi enam seda tema tagant koristamisega sisustada.
Eile üsna vihasena panin selle postituse kirja, aga ei avaldanud veel, sest sai nagu asjad räägitud, et ta täna läheb ja ostab. Aga kui ma töölt nüüd saabusin, siis loomulikult ei olnud vetsupaberit elamisse ilmunud, nii et ma läksin ikka ise sellele järele. Kõige lollim asi on see, et tegu on sõbrannaga, seega ei taha midagi sitasti ka öelda, aga mul on tunne, et mu kannatus katkeb lõpuks. Ja mina kogu aeg ikka mõtlesin, miks emps mulle kunagi rääkis, et sõbrannaga koos elada ei ole hea mõte, et võõraga lihtsam. Ja asualt saan nüüd sellest ka aru, eelmise boksikaaslasega oli tunduvalt kergem.
0 kommentaari:
Post a Comment